Tänavu jaanuaris esitati nüüdseks endisele Tartu Ülikooli professorile Vjatšeslav Morozovile kahtlustus koostöö kohta Venemaa luureorganitega. Universitas Tartuensis küsis kaitsepolitseist järele, kuidas kulgeb protsess kahtlustuse esitamisest kohtuotsuse langetamiseni. Kas kahtlustatavale kehtib süütuse presumptsioon?

Eestis juhib kuriteo kohtueelset uurimist prokuratuur. Uurimisasutusel, kes kriminaalmenetlust läbi viib, on raske hinnata, kuidas kohtumenetlus kulgeb ja kui kaua see kestab. Selle üle pole mõtet spekuleerida. Tuleb aga arvestada, et kohtumenetlus võtab aega. Õigust mõistab kohus ja kuni süüdimõistva otsuseni ei saa kedagi ka süüdi mõista.

Kui kriminaalmenetlus on jõudnud avalikku etappi, on ühiskonnal õigus küsida ja teada saada, mis toimub. Eesti õigussüsteemis ei kao inimesed ära, ilma et keegi ütleks, kuhu. Nii meie kui ka prokuratuur osutame, et praeguses olukorras on inimesele esitatud kahtlustus, s.t ta on kahtlustatav riigivastases kuriteos. Kahtlustust ei esitata kunagi kergekäeliselt ja ilma tugevate tõenditeta. Kui kohtueelse uurimise lõpuks leiab prokuratuur, et süüteo kohta on piisavalt tõendeid, esitatakse ka ametlik süüdistus.

Ka süüdistatavana kehtib kõigile süütuse presumptsioon. See tähendab, et uurimisasutus ega prokuratuur ei käsitle süüdistatavat avalikkuse ees kui juba süüdimõistetut. Samas pole praktilises elus, eriti väiksemas ühiskonnas, võimalik, et nii tõsiste kahtlustuste puhul juhtumist midagi ei räägita.

Praegu on kohus Vjatšeslav Morozovi prokuröri taotlusel vahi alla võtnud. Seejuures hindab kohus ka tõendeid, mis peavad olema selleks piisavad. Eesti on rahvusvahelise õigusriigi indeksi järgi väga kõrgel tasemel, mis annab veel kord kinnitust, et need otsused on põhjalikult kaalutud ning kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigused on tagatud.

Mida peaksid akadeemilised töötajad silmas pidama, kui näiteks välisreisidel tundub, et nendega püütakse kahtlustärataval kombel kontakti luua?

Välisriikidesse reisimisel soovitame hoolikalt jälgida veebilehel kriis.ee/reisimine-riigipiiri-uletamine/reisimine-eestist-valismaale olevate riikide nimekirja, kuhu Eesti riik reisida ei soovita. Sealseid soovitusi tuleks reisi planeerimisel tõsiselt võtta – seda muidugi kõikidel eestimaalastel, mitte ainult akadeemilistel töötajatel. Kui aga välisriigis on sinuga loodud kahtlane kontakt, ära pelga seda Kaitsepolitseiametile rääkida, oleme igal juhul abiks.

Mida teha, et tagada ka enda küberturvalisus?

Küberturvalisuse ABC on tänapäeval iga inimese küberhügieeni osa. Süsteemiuuendused on mõeldud vigade lappimiseks ja kui midagi soovitada, siis seda, et  neid tuleks ka aegsasti kasutada. Täpsemaid nõuandeid küberhügieeni hoidmiseks soovitame vaadata RIA kodulehelt itvaatlik.ee.