Rahvusülikooli aastapäeva aktusel kuulutati välja Rahvusmõtte auhinna laureaat, kelleks on tunnustatud lavastaja, õpetaja ja nüüdisdramaturgia rajaja Merle Karusoo.

Rektor Toomas Asseri sõnul võib Merle Karusoo loomingut käsitleda täiesti iseseisva rahvusmõtte kujundamisena. „Ta on läbi aastakümnete tegutsenud Eesti rahva mälupiltide kogumise nimel, ka siis, kui inimesed oma saatusest eriti rääkida ei tahtnud, ka nüüd, mil pahatihti eelistatakse rahvuse mõtestamist isegi vältida,“ sõnas rektor.

Karusoo on dramatiseerinud elulugusid ja sündmusi ning lavastanud Eesti teatrites hulgaliselt mõtlemapanevaid ja kaasahaaravaid lavastusi. Tema dokumentaalteatri vorm, kus kasutatakse päris inimeste lugusid, on läbi aastakümnete aidanud leida viise Eesti mitmekihilise ja suures osas valusa mineviku selgitamiseks.

Olenemata keerulisest temaatikast, poliitilisest olukorrast või erilistest ajaloosündmustest on Karusoo süüvinud lugudesse, saatustesse ja olukordadesse, mida on inimesel endalegi tihti raske tunnistada.

Autasu vastu võttes ütles Merle Karusoo, et alma mater on teda kaks korda kõrvust tõstnud – esimest korda vabade kunstide professorina ja nüüd selle tunnustusega. Karusoo on varem pälvinud ka Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ning arvukalt teatri- ja näitekirjanduse preemiaid. 2022. aastal valiti ta Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu auliikmeks.

Rahvusmõtte auhinda antakse välja 2004. aastast. Auhinna juurde kuuluvad tekstiilikunstnik Anu Raua loodud vaip ja 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarjast.