9. oktoobri varahommikul startis Eesti üliõpilaste arendatud satelliit ESTCube-2 Arianespace’i kanderaketi Vega pardal kosmosesse. Praeguse info põhjal satelliit aga raketi ninas olevast stardikapslist ei eraldunud ja orbiidile ei jõudnudki.

Esimestel tundidel pärast starti püüdsid raadioamatöörid antennidega kinni ESTCube-2 majakaga sarnanevaid signaale. Kuna paljud kuupsatelliidid kasutavad suhtlemiseks raadioamatööride sagedusi, on võimalik, et ESTCube-2 asemel tuvastati ekslikult hoopis mõne teise satelliidi signaal.

Kohe pärast starti saadetud ametlikus pressiteates ei kinnitanud Arianespace veel kahe viimase kuupsatelliidi eraldumist raketist. Kuna teade läks välja enne missiooni lõppu, ei tekkinud meeskonnal ülearu küsimusi. Tuli vaid oodata, millal satelliit ühendust võtab.

Esimestel kavakohastel ülelendudel Eestist ei õnnestunud aga satelliidiga ühendust saada. See ei ole samuti erakordne: oli võimalik, et ESTCube-2 pidi kosmosesse jõudes akusid laadima, et end seejärel taaskäivitada. Mitme päeva möödudes muutusid aga nii see stsenaarium kui ka teised meeskonna pakutud hüpoteesid järjest ebatõenäolisemaks.

Kui Põhja-Ameerika Õhu- ja Kosmosekaitse Väejuhatus (NORAD) uuendas oma avalikku kosmoseobjektide registrit, selgus, et nende radariandmete kohaselt tuvastati Vega pardal olnud 12 uuest kosmoseobjektist orbiidil vaid 10. See andis osalise kinnituse kahtlusele, et kahe satelliidiga on midagi valesti. Varasemaid infokilde arvestades on ESTCube’i tiimil põhjust arvata, et üks neist on ESTCube-2.

„Kuigi ESTCube-2 tiim oleks satelliidi kaotamise üle mõistagi üsna nördinud, annaks see vähemalt südamerahu ning teadmise, miks pole satelliidiga siiani suudetud ühendust saada,“ sõnas ESTCube-2 juhtiv süsteemiinsener Kristo Allaje, kes on satelliiti arendanud kuus aastat.

Projektijuht Hans Terase sõnul suhtleb meeskond tihedalt Arianespace’i tiimiga, et saada teada, mis täpsemalt juhtus. Seejuures tuleb olla kannatlik, kuna raketi eri süsteemide eest ei vastuta ainult Arianespace, vaid kaasatud on ka teisi Euroopa ettevõtteid ning nende kõigiga kooskõlastamine võib võtta mitu kuud.

Meeskonnas arutatakse mitmesuguseid võimalusi, kuid esmalt tuleb ära oodata ametlikud teadaanded. „Kuna info on võrdlemisi värske ja palju detaile ametliku kinnituseta, on veel vara öelda, mis missioonist edasi saab. Kindlasti ei ole ebaõnnestunud ESTCube-2 suur eesmärk: pakkuda kosmosetehnoloogiaalast haridust ning praktilist kogemust rohkem kui poolele tuhandele noorele insenerile ja teadlasele,“ sõnas Teras.