Sel kuul tähistab Tartu Ülikooli botaanikaaed 220. aastapäeva. Botaanikaaia esimest direktorit Gottfried Albrecht Germanni (1773–1809) on kujutatud portreemaalil, mille saatus oli aga kuni eelmise suveni teadmata.

MUI(D)E Germann (vana foto).jpeg

Gottfried Albrecht Germann. C. L. Vogeli õlimaal, 1808

1802. aastal sai Gottfried Albrecht Germannist esimene Tartu Ülikooli loodusloo professor ning looduslookabineti ja botaanikaaia direktor. 1830. aastatel tehti ülikooli professoritest graafikalehtedena portreesari, kuid Germann oli ammu surnud ja temast ülikoolil korralikku pildilist jäädvustust polnudki.

Ülikooli raamatukogus on küll hoiul üks aastakümneid vana foto tema portreemaalist, kuid originaalteose asukoht oli teadmata. Just selle, 1970. aastatel ühe Saksa raamatukogu töötaja tehtud foto põhjal on modelleeritud ka botaanikaaias asuv Germanni pronksbüst.

Selgust Germanni portreemaali saatusesse tõi tema sugulaste külaskäik Tartusse 2022. aasta suvel. Kuna Germann oli surnud 1809. aastal ilma otseste järglasteta, oli maal antud tema isale Riias. Seal oli see kuni 1939. aastani, mil sakslased Saksamaale ümber asustati. See oli ainuke perekonna maalidest, mis elas üle teise maailmasõja, ning on seniajani pere valduses.

Professor Germanni portree on maalitud 1808. aastal Tartus, mida tõendab pildil olev signatuur „C. Vogel 1808“. Christan Leberecht Vogel oli tuntud Dresdeni maalikunstnik, kes andis näpunäiteid ka Dresdeni kunstiakadeemias õppinud Karl August Senffile, 1803. aastal Tartusse asunud ülikooli joonistuskooli esimesele kunstiõpetajale. Tõenäoliselt just Senffi initsiatiivil on ülikooli kunstikogusse ostetud mitu Vogeli akvarellmaali. 1808. aastal külastas Vogel Tartut ja tänu sellele sai maalitud ka Germanni portree. Selleks ajaks oli professori tervis juba niivõrd kehv, et reisimine oli välistatud.

Vogel on 35-aastast Gottfried Albrecht Germanni kujutanud koduses miljöös kirjutuslaua taga tugitoolis. Germanni maja asus tolleaegse ülikooli botaanikaaia territooriumil, praeguse Tiigi ja Vanemuise tänava pargi serval. Professori ees laual on paar köidet selle aja loodusteadlaste ühest olulisemast teatmeteosest – Georges-Louis Leclerc de Buffoni „Histoire naturelle, générale et particulière“ –, mille saksakeelne tõlge ilmus 1772–1790 ja sisaldas koloreeritud graafikatahvleid. Kunstnik on rõhutanud Germanni ornitoloogiahuvi: tema vasakul käel istub sinilaup-amatsoonpapagoi ja parem käsi osutab linde käsitleva köite vastavale leheküljele.

Teada on, et Germann, kes õppetöö kõrval rajas ülikooli botaanikaaeda ja loodusteaduslikke kollektsioone, on looduslookabinetile valmistanud sadu linnutopiseid. Algusaastatel, kui kabinetil polnud veel kindlaid ruume, hoidis Germann oma kodus putukakollektsioone ning isegi muuseumi inventariraamatusse kantud elusaid linde: sinilaup-amatsoonpapagoid, kakaduud, aarat ja ühte sookurge.

Tahaks loota, et just sellesama, Christian Vogeli maalil kujutatud papagoi ajahambast räsitud topis on praegugi ülikooli loodusmuuseumi näitusel.