Tartu Ülikooli muuseumid on Eesti vanimad – kunstimuuseum, mis asub ülikooli peahoones, asutati 1803. aastal ja tähistab aprillis oma 220. sünnipäeva. 

Euroopa vanimaid ülikoole, sh Tartu Ülikooli, muudab eriliseks rikkalik ja mitmekesine pärandikiht, mida kõik püüavad säilitada, näidata ja kasutada parimal võimalikul moel. Kuigi pärandiga toimetulek nõuab sageli ohtrasti ressursse, on selle hoidmine ja tutvustamine ülikoolidele auasi. 

Nii ülikooli loodusmuuseum (asutatud 1802) kui ka kunstimuuseum alustasid oma eluteed ülikooli peahoones, kus kunstimuuseum tegutseb tänini – esialgsest kohast aula kõrval on see kolinud sopilistesse ruumidesse rektoraadi all.

Aprillis väärikat sünnipäeva tähistava kunstimuuseumi püsiekspositsioonis on kuulsate Kreeka skulptuuride kipskoopiad. Muuseumi sisemuses, ülikooli endises rahakassas, on muumiakamber kahe Vana-Egiptuse muumiaga, mida külastajad nimetavad kõige sagedamini muuseumisse tuleku põhjusena. Näitusel „Iidamast-aadamast. Heaks eluks vajalikud asjad“ näeb ligi 200 eset, mis pärinevad iidsest Sumerist ja Egiptusest, antiiksest Kreekast ja Roomast ning samuti Indiast, Hiinast ja Jaapanist. Kunstimuuseumi kaudu pääseb ka peahoone pööningul asuvasse ülikooli kartserisse, mis on vaatamisväärsus omaette. Siinkohal on kohane meenutada, et ülikooli muuseumide külastamine on kõigile töötajatele ja üliõpilastele tasuta.

Ülikooli muuseumi leiab veel kahest hoonest, mis paiknevad mõlemad Toomemäel. Toomkirikus saab seitsme korruse vahel sõita linna vanima liftiga. Ülikoolipere jõuab muuseumihoonesse ka valges saalis toimuvate pidulike vastuvõttude, konverentside ja inauguratsiooniloengute puhul. Sellest majast leiab palju erakordset: ülikooli varakamber, ülikooli lugu jutustav püsinäitus „Minu elu ülikool“, mille valmimisele aitasid kaasa nii vilistlased kui ka praegune ülikoolipere, ning Eesti muuseumide 2022. aasta parim püsinäitus. Lisaks hoiab maikuuni toomkirikus võistluspinget hiljutine Euroopa muuseumide aastaauhinna nominatsioon. Muuseumisse praktikale tulnud üliõpilased saavad võimaluse piiluda ka varjatud paikadesse, sh rikkalikesse hoidlatesse.

Peahoone ja toomkiriku kõrval saab ülikooli muuseumiga tutvuda ka tähetornis, kus asub UNESCO maailmapärandi hulka arvatud geodeetilise kaare üks punkt, mida astronoom Wilhelm Struve algatusel kasutati Maa kuju ja suuruse mõõtmiseks. Muide, need kolm hoonet – peahoone, toomkirik ja tähetorn – on osa Euroopa ühest paremini säilinud 19. sajandi ülikoolikompleksist, mida on tunnustatud Euroopa kultuuripärandi märgisega.

Kõik teavad, et muuseumid säilitavad objekte, teevad näituseid ja harivad inimesi. Tänapäeva muuseum on midagi enamat kui õppimiseks kasutatav näitusepaik, kus on asjad, mida ei tohi katsuda. Me oleme oma majades loonud ohtralt tegutsemisvõimalusi, rajanud interaktiivseid eksponaate ja pakkunud teemasid kaasamõtlemiseks. Näituste kõrval korraldame publikule ka üritusi, mis puudutavad ühiskonda laiemalt. Oleme avatud ka mitmekesiseks koostööks ülikooli teiste üksustega. Paljud ülikooli töötajad usaldavad oma esimeses kooliastmes õppivad lapsed koolivaheaja laagrites meie hoolde.

Ees on ootamas ka suurem arendustegevus. 2024. aastal saab toomkirik valguslahenduse. Uuendamise järjekorras on end sisse seadnud tähetorn, mille ekspositsioon oma tosina aastaga kuulub juba vanurite hulka. Toomkirik kui Tartu vanim hoone vajab investeeringuid, et kesta.