Ülikooli selle kevade üks mõjukamaid otsuseid tehakse 20. aprillil, kui ülikoolipere valib endale järgmiseks viieks aastaks rektori.

Valimiskomisjoni esimees Raili Marling, kes juhatas aprilli algul ülikooli aulas kolme rektorikandidaadi avalikku väitlust, ütles sissejuhatuseks humoorikalt, et ülikoolis juhiks ei sünnita, vaid sunnitakse.

„Teadlasi on väga raske ära rääkida võtma endale juhikoormat. Juhtimine tähendab ohvreid teadustöös, õppetöös ja ka isiklikus elus,“ tõdes Marling.

Seda enam võib tema sõnul rõõmustada ülikooli pika pingi üle: meil on kolm tugevat ja eripalgelist kandidaati, kes on valmis võtma vastutuse Tartu Ülikooli juhtimise eest ja kellele inimesed on nõus selle ülesande usaldama.

Professorid Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo on aastate jooksul tõestanud, et on suurepärased juhid. Nende käe all on instituudid, teaduskonnad, valdkonnad ja ka ülikool hästi hakkama saanud. Küllap on aga paljudel peast läbi käinud küsimus, miks ei ole kandidaatide seas ühtki naist.

Varasematel aastatel on rektorikandidaatide ritta meeste kõrvale mahtunud Birute Klaas-Lang (2003, 2007), Ene Ergma (2007) ja Margit Sutrop (2007, 2017, 2018). Ükski neist rektoritoolile ei jõudnud, kuid vastaskandidaatidele andsid nad kõva ja sisulise lahingu.

Siinkohal on sobiv meenutada mitme teadusuuringu järeldusi, et naisjuhtidel on eetilist selgroogu, samuti paremad oskused kaasata kollektiivi ning pöörata tähelepanu töötajate motivatsioonile, individuaalsusele ja inspireerimisele.

Eestis on küllaga naisi, kes on oma väärtust tõestanud: president Kersti Kaljulaid oli esimene eestlane, kes jõudis ajakirja Forbes maailma mõjukaimate naiste edetabelisse. Peaminister Kaja Kallas sai hiljutistel Riigikogu valimistel rekordilise häältesaagi. Idufirma Testlio asutajast ja tegevjuhist Kristel Kruustükist sai juba mitu aastat tagasi tänu oma ettevõtlikkusele noorim naismiljonär Eestis. Katri Raik on end tõestanud silmapaistva juhina nii Narva kolledžit kui ka linna ohjates.

Tartu Ülikoolis on naiste osakaal mõjukatel positsioonidel kasvanud. Paljusid ülikooli üksusi juhivad naised, professorite seas on naisi praegu umbes 30%, meil on hulk maailma tipptasemel naisteadlasi.

Pärast rektori valimist seisab tänavu ees veel senati ja dekaanide valimine. Loodetavasti tulevad ülikooli naisjuhid siis rohkem esile. Ja ehk on viie aasta pärast, järgmistel rektorivalimistel kandidaatide pink nende võrra veelgi pikem ja esinduslikum.