Tartu Ülikooli 1632. aasta avapidustuste kirjelduse kohaselt anti vastvalitud rektorile üle skeptrid ning sümboolsed kassa ja kartseri võtmed, tema õlgadele asetati purpurpunane mantel. Nagu igal iseseisval asutusel, pidid ülikoolil ja igal tema teaduskonnal olema ka pitsatid dokumentide kinnitamiseks.

Pildil olevad skeptrid sümboliseerisid keskajast saadik ülikoolile kuningliku asutamisürikuga antud autonoomiat, tükikest kuningavõimust. Need toodi välja pidulike sündmuste puhul ja vastsed doktorid andsid vande, hoides sõrme skeptril.

Originaalid valmistas 1632. aastal arvatavasti Riia kullassepp Christian Hollste. Kõik need sümbolesemed võeti kaasa, kui Rootsi-aegne ülikool 1710. aastal Pärnus tegevuse lõpetas ja viimased professorid Rootsi põgenesid. Praegu asuvad need Stockholmis Nordiska Museetis. 1932. aastal, kui Tartu Ülikool tähistas oma 300 aasta juubelit, lasi Rootsi kuninglik kirjanduse, ajaloo ja muinsuste akadeemia valmistada skeptritest koopiad ja kinkis need tartlastele. Koopiad on väljas Tartu Ülikooli muuseumi püsinäitusel „Minu elu ülikool“ toomkirikus.

Tekst pärineb Lea Leppiku koostatud raamatust „Muusade mägi: Tartu Ülikooli muuseum Toomemäel“ (2014).