Kvaliteetne uni on meie igapäevaelus ülitähtis. Häiritud või vähese unega inimest hakkavad lisaks väsimustundele kimbutama keskendumisraskused, halveneb keeruliste vaimsete ülesannete lahendamise võimekus ja mälu kipub alt vedama. Tulemuseks on õpivõime langus.

Une mõju inimese psüühikale ja organismile on kõikehõlmav. Unenappuses vaevleja on tujukam, tal võivad välja kujuneda depressioon ja ärevushäired. Vererõhk võib kõrgeneda, tasakaal ja koordinatsioon halveneda, immuunsüsteemi töö häiruda ning kaal tõusta. Kõige selle tulemusena sagenevad eksimused ja õnnetused.

Millal peaks une parandamiseks midagi ette võtma? Hea unekvaliteediga inimene tõuseb hommikul puhanuna ning uinub ja ärkab üpris reeglipärasel ajal. Uinumine ei võta tal üle poole tunni ega kujuta endast vaeva, öised ärkamised on harvad ja nende järel uinuda pole raske.

Unekvaliteedi parandamiseks tuleks esmajärjekorras üle vaadata oma harjumused. Hea une saladus peitub läbimõeldud päevatoimetustes. Esmalt võiks iseendaga sõlmida kokkuleppe, et äratus on igal hommikul samal ajal. Puhkepäevadel ei tasu endale üle tunni või paari hommikust lisaund lubada. Päeva jooksul on kasulik viibida värskes õhus ja palju liikuda. Kui tekib vajadus uinaku järele, peaks see olema lühike ega tohiks jääda õhtusse.

Õhtul tuleks vältida kofeiini, nikotiini ja alkoholi sisaldavate toodete tarbimist ning paar tundi enne uinumist pole kasulik süüa raskesti seeditavaid toite. Magamamineku eel tasuks loobuda digiseadmete kasutamisest. Paljud on leidnud abi mõnest hilisõhtusest rituaalist, mis aitab päevastest mõtetest ja muredest vabaneda ning lõõgastuda ja rahuneda. Kell tuleks uinumise eel üldse ära peita. Inimesed, kes seda pingsalt jälgivad, jäävad veel halvemini magama.

Harjumuste muutmine ei ole alati kerge, selleks tasuks võtta aega ja läheneda samm-sammult. Kui olukord siiski ei parane, võiks pidada nõu perearsti või psühholoogiga. Rohkem soovitusi leiab veebilehelt sisu.ut.ee/headund.