Eesti mereinstituudi mereökoloogia professor Jonne Kotta pälvis riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal tööde tsükli „Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes“ eest. Ta ütleb, et see tunnustus tähendab tema jaoks eelkõige võimalust saavutada mereteemale suuremat tähelepanu. Kuigi Eesti on mereriik, unustatakse Kotta sõnul tihti ära, mida kõike on merel meie ühiskonnale pakkuda.

Osa Jonne Kotta uurimistööst on teoreetilist laadi ja selle praktiline kasu selgub alles aastakümnete jooksul. Selle alla kuuluvad näiteks tema väljatöötatavad matemaatilised mudelid, mis võimaldavad ennustada ökosüsteemide muutusi. See on maailmateadus, sest uuringutesse on kaasatud suur hulk instituute maailma eri paigust.

Teine osa teadustegevusest on aga väga praktiline. „Teatavasti see, kes maksab, tellib ka muusika. Kuna Eesti teadus on juba aastaid olnud projektipõhine, siis katsumegi pakkuda väga head teenust kõigile neile, kes hindavad tipptasemel innovatsiooni, analüüse ja prognoose. Kuniks sellised suurkliendid on olemas, ei kao ka teadus,“ ütleb Kotta.

Selleks et mereressursside majandajad ja poliitikud saaksid keskkonna kohta teha põhjendatud otsuseid, töötas Kotta uurimisrühm hiljuti välja veebipõhise otsustustoemudeli PlanWise4Blue, kus uudsed modelleerimisalgoritmid on seostatud olemasolevate mereökoloogiliste teadmistega. Veebimudel hindab nii inimtegevuse kumulatiivset keskkonnamõju kui ka mereressursside kasutamisest saadavat majanduslikku kasu. Nõnda on see oluline alustala käimasolevas Eesti mereruumi planeeringuprotsessis. „See on suurepärane näide, kuidas tippteaduse tulemusi saab ühiskonna ees seisvate suurte keskkonnakaitseliste probleemide lahendamiseks kohe kasutusele võtta,“ räägib Kotta.

Preemia pälvinud teadustöös uuris Kotta, kuidas reageerib mereelustik kliimamuutustele ja kas see võimendab või puhverdab neid muutusi. Ta tõdeb, et Eestis nähtavad muutused pole lokaalsed, vaid nende põhjused peituvad valdavalt globaalsetes protsessides. Teadmised üleilmsetest protsessidest on aga ikka veel üsna lünklikud. „Meresügavused pole inimese loomulik keskkond ja seal teadust teha on keeruline. See töö on aga ülioluline, sest ookeanid katavad suuremat osa Maast ja mõjutavad meie saatust,“ kirjeldab ta.

Globaalsete kliimamuutuste otsene tagajärg on merevee soojenemine ja hapestumine. Liigse soojenemise tagajärjel võivad kaduda pooluste lähedal elavate liikide elupaigad ja sellele võib järgneda liikide massiline väljasuremine. Merevee hapestumine mõjutab peamiselt lubikestaga organisme – näiteks merekarpe –, kes ei suuda happelisemas vees piisavas koguses lubiainet kätte saada. Muutuva kliima kaasnähtus on ka võõrliikide massiline sisseränne, millega kaasnevad täiesti uued toitumissuhted ja seega ennustamatud protsessid.

„Ühiskond eeldab, et teadlased oskavad vastata kõigile küsimustele. Globaalsed kliimamuutused ja võõrliikide sissetulemine on aga paraku protsessid, mille kohta puuduvad varasemad analoogiad,“ räägib Kotta.

Kuigi suur töö on juba tehtud, on paljugi veel pooleli. Tema uurimisrühma praegune suurim kodumaine projekt on Maaeluministeeriumi rahastatav uuring, mille käigus selgitatakse välja siinsele merealale sobivad karbikasvatus- ja väärindamistehnoloogiad.

„Elame väga põneval ajal, kus iga päev tekib suur hulk uusi teadmisi. Nende järjekindel kasutamine uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste loomiseks võimaldab leevendada ning pikemas plaanis ka lahendada globaalseid energia-, toidu-, julgeoleku- ja kliimakriise,“ ütleb Kotta.