Teaduspreemiad. Elutööpreemia kui Nobeli auhind
Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor Jüri Talvet pälvis preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest. „Kui oled saanud poolsada aastat pühenduda millelegi, mida armastad, siis ei oska kujutleda, et oleks võinud teha ka midagi muud,“ ütleb ta.
Eesti üks väljapaistvamaid humanitaarteadlasi Jüri Talvet mõtiskleb, et elutööpreemiates võiks otsida sarnasust Nobeli kirjandusauhinnaga. Nii mõnigi kord on selle määramise ajendina nimetatud mõnd üksikteost, nagu Ernest Hemingway puhul raamatut „Vanamees ja meri“, aga enamasti on Nobeli kirjanduslaureaate tunnustatud kõigi elu jooksul loodud teoste eest, millest kuulsaimad on tihti ilmunud juba aastaid enne auhinna pälvimist.
Talvet oletab, et tema puhul võis vahetu tõukemotiivina arvesse tulla 2019. aasta lõpus ilmunud monograafia „Critical Essays on World Literature, Comparative Literature and the „Other““, kuid ta kaldub arvama, et preemiat määrates lähtuti pigem kogu aastatepikkusest akadeemilisest tegevusest.
Märkimisväärsed saavutused
Veebruari keskpaigas selgusid riigi teaduspreemiate laureaadid. Teiste seas tunnustati ka kaheksat Tartu Ülikooli teadlast. Millega auhinna saajad tegelevad ja millest mõtlevad? Nendele küsimustele pakub vastuseid preemiaväärilistest tegemistest rääkiv artikliseeria.
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest tunnustati 40 000 euro suuruse elutööpreemiaga humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessorit Jüri Talvetit. 20 000 euro suuruse aastapreemia pälvisid molekulaarbioloogia alal keemia instituudi direktor akadeemik Enn Lust ja rakenduselektrokeemia õppetooli juhataja Alar Jänes, arstiteaduse alal bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja akadeemik Eero Vasar, bio- ja siirdemeditsiini instituudi katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas, inimese füsioloogia kaasprofessor Mari-Anne Philips ja psühhiaatria kaasprofessor Liina Haring ning geo- ja bioteaduste alal Eesti mereinstituudi teadusdirektor Jonne Kotta.
Selle hulka kuulub lisaks võrdleva kirjandusteaduse ja maailmakirjanduse lääne kaanoni uurimisele ning õpetamisele hispaania filoloogia eriala rajamine TÜ-s (sealjuures esimesena Baltimaades), rahvusvahelise kirjandusteadusliku ajakirja Interlitteraria asutamine ja peatoimetamine (hiljuti täitus tal ses ametis 25. aasta), maailmakirjanduse suurteoste eesti keelde tõlkimine ja tõlgendamine ning mõne eesti silmapaistva autori (F. R. Kreutzwald, K. J. Peterson, Juhan Liiv) uurimine ja nende loomingu rahvusvahelisele retseptsioonile kaasaaitamine.
Talvet nimetab, et inglise filoloogia tudengina mõjutasid teda omal ajal tõlkija Jaak Rähesoo ja inglise keele õppejõud Arthur Robert Hone, seejärel kandidaadiväitekirja koostamisel vene kirjandusfilosoofid Mihhail Bahtin ja Leonid Pinski. Ta tõdeb, et avastas alles hiljem, kui lähedased olid tema mõttekäigud Juri Lotmani omadega alates tolle loomingu „semiosfäärilisest“ faasist.
„Kui oled saanud poolsada aastat pühenduda millelegi, mida armastad ja millega tegeldes oled vähemalt lootnud, et saad teistega jagada sellesse kätketud vaimset rikkust, siis ei oska kujutleda, et oleks võinud teha ka midagi muud,“ ütleb Talvet. „Kirjandusloome ja selle üle mõtisklemise ruumis segunevad filosoofia ja esteetika. Mõlemad laiendavad eluvalikute vabadust, olgu väljapoole või sissepoole. Ma ei kahetse oma valikuid. Mõnest vääratusest ja haavadestki võib sündida head.“
Jüri Talvetist sai tänavu ka Tartu linna aukodanik.
Sandra Saar
teaduskommunikatsiooni spetsialist
Lisa kommentaar