Eesmärkideta oleme me kõik ühed suured ümmargused nullid ja veereme hoolimata pingutustest ikkagi eikuhugi. Praeguse ühiskonna haridusideaali järgi on pelgalt bakalaureusekraad lõpetamata kõrgharidus. Selle järgi peaks iga eesmärkidega ambitsioonika bakatudengi helesinine unistus olema vähemalt magistrikraad ja miks mitte ka doktorantuur.

Veel möödunud sügisel varjutasid nende edasipüüdlike ja ettenägelike tudengite tulevikku, kes bakaõpingute kõrvalt ka magistriaineid võtsid, rasked hallid kõrgharidusreformi pilved. Kes oleks võinud arvata, et usinus ja töökus võiks karistatav olla!

VÕTA on protsess, mille tulemusena arvestakse uuel õppekohal eelnevalt läbitud aineid või töökogemust. Ideaalis tunnustus varem tehtud tubli töö eest, mida soovitakse uuele leheküljele kaasa tuua. Miskipärast aga arvasid vist targad kõrgharidusreformijad, et tudengid on laisad ja tahavad uuel kohal kergemalt läbi ajada, võttes eelnevad kogemused mugavasti uude kohta kaasa. Kõlab absurdselt, aga tudengite usinust püüti igatahes mingil põhjusel karistada.

See tähendab seda, et alates 2013. aastast magistriõppesse astunud üliõpilane, kes on varasemas õppeastmes õppinud oma õppekava magistriaineid ja soovinud need VÕTA-ga uuele õppekohale üle kanda, peaks nende eest maksma või ained uuesti läbima või, kuuldavasti, muid teid pidi uuele õppekohale sahkerdama. Uue korra järgi ei arvestatud VÕTA-ga üle kantud aineid selle kohustusliku 30 EAP sisse, mis on kohutuslikud läbida tasuta õppekohal püsimiseks.

Võimalik, et tekkinuks üsna radikaalne olukord, kus tubli tudeng on bakaõpingute jooksul läbinud oma tulevase magistrieriala kõik sügissemestri ained. Võtta oleks küll võimalik järgmise aasta sügissemestri aineid, aga sel juhul peab arvestama asjaoluga, et kõiki aineid ei loeta igal aastal ning samuti on paljudel ainetel eeldusained. Nii tekkinuks kentsakas olukord, kus tudengil on küll ained läbitud, aga tolku neist kohustusliku 30 EAP täitmisel pole, juurde aga samas mahus midagi võtta pole. Maksa või tee uuesti, nukker nii üht- kui ka teistpidi.

Isiklikust kogemusest tean öelda, et säärane olukord on täiesti reaalne. Astusin 2012. aasta sügisel uuesti samasse bakalaureuseastmesse ning kandsin VÕTA-ga mugavasti kõik eelnevalt läbitud ained uuele õppekohale üle. Sellega seoses tekkis esimesel semestril olukord, kus oma õppekava aineid ei olnud sobivas mahus väga enam võtta ja 30 ainepunkti poleks oma eriala uutest läbimata ainetest kuidagi kokku tulnud. Siis oli see okei, keegi ei muretsenud. Sisuliselt oleks võinud tekkida isegi olukord, kus üle kantud ainepunktid oleks katnud kogu selle ja ka järgneva semestri vajadused ning kooli justkui poleks pidanudki minema. Mugav variant kooli kõrvalt töötamiseks või magistriainete läbimiseks.

Õnneks tänu TÜÜE järjepidevale ja tublile tööle taastati Tartu ülikoolis VÕTA-ga vana hea olukord ja usinad tudengid saavad ka edaspidi tulevasi magristriaineid südamerahuga läbida, eriala vahetada või uuesti sisse astuda, kartmata, et ainepunktid, aeg ja raha kaotsi läheksid.
Head võtmist!