„Erasmus+“ võimaldaks märksa rohkem rännata
Hoolimata koroonaviiruse pandeemiast ja sellega seotud reisimisraskustest soosib Euroopa Liit endiselt õpirännet. Sel aastal algas programmi „Erasmus+“ uus rahastusperiood, mis kestab 2027. aastani ja mille eelarve on 26 miljardit eurot.
Uueks „Erasmus+“ programmiperioodiks on sõnastatud neli prioriteeti: kaasamine ja mitmekesisus, keskkonnasõbralikkus ja jätkusuutlikkus, digipädevus ning osalemine demokraatlikus elus. Need prioriteedid hõlmavad kogu programmi, mis tähendab, et kehtivad kõigi valdkondade ja projektide kohta. Kõrgkoolidki peavad projekte ellu viies ja õpirännet korraldades neist lähtuma.
„Erasmus+“ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Eesti agentuuri asejuhataja Anne Hütt selgitas, et kõrgkoolid peavad pöörama tähelepanu sellele, et õpirändes saaksid osaleda ka vähemate võimalustega inimesed. Nende jaoks on programmis ette nähtud lisatoetused.
TÜ Erasmuse programmi üliõpilasvahetuse koordinaator Jaanika Haljasmäe selgitas, et uuel programmiperioodil peetakse senisest enam silmas nende üliõpilaste ja doktorantide huve, kel pole võimalust või soovi nii kaua – vähemalt kolm kuud – välismaal olla. Nii oodatakse ka ülikoolidelt lühemaid kursusi, kus algul tuleb olla kohapeal ja võtta osa auditoorsest õppetööst, aga hiljem saab õppida veebis.
Anne Hütt lisas, et lähtudes keskkonnasäästlikkusest kui programmi ühest prioriteedist, peab õpirändesse minejate jaoks soodustama lennukiga reisimise asemel näiteks rongi- või laevasõitu. Aeglasema, kuid keskkonda säästvama transpordivahendi valinud peaksid tema sõnul saama samuti lisatoetust.
Rohkem raha, kui kulub
Hütt tunnistas, et kõrghariduse Euroopa-sisese õpirände projektide jaoks on raha rohkem, kui seda taotletakse. Piltlikult öeldes vedeleb see lausa maas ning õpirände võimalusi võiks kasutada senisest märksa enam üliõpilasi ja kõrgkoolide töötajaid.
Hoolimata raha rohkusest on õpirändurite arv viimastel aastatel püsinud suhteliselt samal tasemel. „Piisavalt suurt osalejate arvu kasvu ei ole tulnud, et kõiki neid vahendeid ära kasutada,“ sõnas Hütt.
Kui 2018/2019. õppeaastal osales „Erasmus+“ programmis 331 TÜ üliõpilast, siis aasta hiljem oli neid 269 ehk ligi 19% vähem. „Arvestades TÜ üliõpilaste koguarvu, on õpirändes kõvasti kasvuruumi,“ kommenteeris Haljasmäe.
Kandideerimistähtajad ei ole mägede taga
Järgmised „Erasmus+“ kandideerimistähtajad on
- Euroopa-sisesel õpirändel (õppimine programmiriigi partnerkõrgkoolis) 15. märts;
- üleilmsel õpirändel (õppimine partnerkõrgkoolis väljaspool programmiriike) 1. aprill;
- „Erasmus+“ Euroopa-sisesel välispraktikal 15. veebruar, 15. märts, 15. aprill ja 31. mai.
Raha siiski raisku ei lähe, sest kasutamata summad suunatakse teistesse kõrghariduse valdkondadesse: üleilmsesse õpirändesse, strateegilise koostöö projektidesse, koolituskursuste ja õppemeetodite väljatöötamisse, aga ka kultuuri ja loovuse arendamisse.
Samas ütles Haljasmäe, et peamine põhjus, miks piisavalt paljud üliõpilased õpirände võimalust ei kasuta, ei peitu huvi puuduses, vaid ennekõike on käärid välismaal elamisega seotud kulude ja toetuste vahel.
„Üldjuhul, sõltudes küll sihtkohast, ei võimalda stipendium katta kõiki kulusid. Üliõpilasel peavad olema lisavahendid ja see seab piirid,“ sõnas Haljasmäe. „Tihti tuleb välismaale suundudes loobuda tööst Eestis ja see omakorda vähendab sissetulekut.“ Tema hinnangul oleks kõrgemad stipendiumimäärad esimene samm, mis aitaks tõmmata programmi rohkem üliõpilasi.
Koroona nurjas plaanid
Mõistagi ei ole programm pääsenud koroonaviiruse mõjutustest. Anne Hüti sõnul oli enamikul õpiränduritel võimalus eelmisel kevadel õpitegevust veebis jätkata, kuid paljud pidid välismaal õppimise katki jätma ja kodumaale naasma. Ka sel õppeaastal on välismaale suunduvate üliõpilaste ja töötajate arv varasemast märgatavalt väiksem. Hütt nimetas kahanenud osavõtu põhjustena reisipiiranguid, pandeemiaga seotud üldist ebakindlust ja asjaolu, et kõrgkoolid üle Euroopa korraldavad õppetööd valdavalt veebi teel.
Jaanika Haljasmäe sõnul pidi sügissemestril kolmandik välismaale minna kavatsenud üliõpilastest oma plaanid katki jätma.
Kuid ka programmis on tehtud kohandusi: lisandunud on e-õpirände ja põimõppe võimalus. Viimane tähendab, et üks osa õpirändest on võimalik läbida veebi kaudu kodumaal, teine osa välisriigis kohapeal. Hütt ütles, et nii on loodud võimalus programmist osa võtta ka siis, kui turvaliselt teise riiki minna ei saa. „Loodame, et pandeemia saadakse peagi kontrolli alla ja tavapärane õpiränne võib jätkuda,“ lausus Hütt.
Jaanika Haljasmäe sõnul pidi sel õppeaastal semestripikkuses õpirändes osalema viimaste aastate rekordarv TÜ üliõpilasi. „Paraku on jätkuva pandeemia tõttu suur osa üliõpilastest pidanud oma plaanidest loobuma – nii omaenda riskide hindamise põhjal kui ka välisülikooli tehtud muudatuste tõttu,“ lisas ta. „Veebiõppest ja liikumispiirangutest üliõpilasvahetusse kandideerijad just ei unista ning seepärast lükkavad paljud, kellel kooli lõpuni aega veel on, välisõppe järgmisse õppeaastasse, lootes, et olukord normaliseerub.“
Kas koroonavaktsiin võiks saada edaspidi programmis osalemise tingimuseks? Anne Hüti arvates sõltub see pigem riikide reisipiirangutest ja reeglitest. „On ebatõenäoline, et „Erasmus+“ hakkaks ise seadma tingimusi vaktsineerimise kohta.“
TÜ töötajad saavad minna välismaale
Kõrgkoolide jaoks ei tähenda „Erasmus+“ vaid üliõpilaste õpinguid ja praktikat välismaal, vaid ka töötajate võimalusi õpetada partnerkõrgkoolides või osaleda väliskoolitustel ning suurtes koostööprojektides. Jaanika Haljasmäe sõnul on õppima minejaid tööränduritest mõnevõrra rohkem, moodustades tavaliselt ligikaudu 60% „Erasmuse“ programmis osalejatest.
TÜ mobiilsusprogrammide spetsialist Anneli Miljan ütleb, et huvi „Erasmuse“ vastu on töötajate seas suur. Programmi toel on kõigil ülikooli töötajatel võimalik minna välismaale koolitusele või ise õppetööd tegema. Samuti saab „Erasmuse“ kaudu kutsuda TÜ-sse õpetama väliseksperte. Sealjuures ei piirdu programm üksnes Euroopaga, vaid võimaldab enesetäiendust saada ja koostööd teha üle maailma.
Kui üliõpilasrände rahastusest jääb raha tihti üle, siis töötajate programmidega on asi vastupidine. „Euroopa-sisese õpirände fond ammendub alati üsna kiiresti – projekti kestus on kaks aastat, aga raha saab tavaliselt otsa poole kiiremini,“ tõdes Miljan. „Möödunud aasta oli erandlik, sest pandeemia tõttu pole alates märtsist keegi Erasmuse toel välismaal käinud.“
Miljan soovitab aga välismaiste partneritega suhteid hoida ning tulevasi õpi- ja tööreise juba planeerida, sest on lootust, et sel kevadel saab tasapisi hakata uuesti reisima.
Julge õpiränduri rind on rasvane
On ka neid, kes pandeemiat ja liikumispiiranguid trotsides selle õppeaasta sügissemestril „Erasmuse“ seiklusele vastu läksid. Üks neist on õigusteaduse üliõpilane Martin Nikolajev, kes õppis Viinis.
Tema takistuste jada sai alguse juba enne reisi: et otselennud Tallinnast Viini olid keelatud, tuli sõita Riia kaudu. Austria oli maski kandmise kohustuse kehtestanud enne Eestit ja sestap tuli sellega harjuda kohe riiki saabudes. Semestri teises pooles pidi Nikolajev üle elama ka riigi lukkukeeramise.
Viini Ülikoolis peeti loenguid vaheldumisi kohapeal ja veebis, et vähendada üliõpilastevahelisi kokkupuuteid ja tagada turvaline õppekeskkond. See aga, et koos koolipinki nühkida ei saanud, ei takistanud erasmuslastel seltsielu nautida – ikka käidi kohvikutes, baarides ja matkamas. Nikolajevil õnnestus teha Austrias ka rendiautoga ringreis.
Suhtlus kuivas koroonaviiruse kasvava leviku tõttu ajapikku siiski kokku – seltskonnad muutusid väiksemaks ja kohalike üliõpilasorganisatsioonide korraldatud üritused kolisid veebi.
„Pandeemia või mitte, kogemus on seda väärt,“ võttis Nikolajev oma õpirände muljed kokku. Ta usub, et järgmise semestri alguseks on suur osa Austria ja teiste riikide rahvastikust koroona vastu juba vaktsineeritud ning nii tuleb tänavune sügis üliõpilasvahetusse minejatele juba mitmekesisem.
„Soovitan vahetussemestriks välismaale minna niipea, kui selleks võimalus tekib,“ ütles Nikolajev. „Ma ise olin küllaltki aeglane ja tulin Viini viimasel õppeaastal. Tagantjärele mõeldes oleksin kindlasti võinud seda varem teha.“
Nikolajev peab oma vahetussemestrit väga väärtuslikuks, sest see oli põnev, mitmekesine ja hariv ning uued teadmised, tuttavad ja välismaal elamise kogemus kuluvad marjaks ära. Tänu sellele on ta saanud julgust mõelda ka võimalikule tulevasele tööle piiri taga.
Mari Eesmaa
mari.eesmaa [at] ut.ee
Lisa kommentaar