Sõna näol on meile tulnud toortõlkena vene keelest (в виде) ja eesti keeles on see tihtipeale ülearune, sest ta on astunud teiste, meile omaste sõnade ja vormide asemele.

Selle asemel võiks kasutada mõnda käänet: karu leidis korteri näol uue eluaseme > karu leidis uueks eluasemeks korteri. Mõnikord võib olla kasu teistest kaassõnadest: karu leidis endale uued sõbrad näriliste näol > karu leidis endale uued sõbrad näriliste hulgast. Samuti võib näol vahel asendada mõttekriipsuga: karu kutsus jänese näol külla oma parima sõbra > karu kutsus külla oma parima sõbra – jänese. Mõttekriips ei lase tekkida muljel, nagu oleks karu parim sõber tulnud külla jänese näo peal.

Kõige tihedamini käib näol lauses kokku teise liiase sõnaga tegu: karu näol on tegu imetajaga. Mõlemast ebavajalikust sõnast saab lahti väga lihtsasti – kumbki lausepool tuleb jätta nimetavasse käändesse ja liita tegusõna olema vajaliku vormiga. Selle tulemusena saab lause palju eestipärasem ja seda on hõlpsam lugeda: karu on imetaja. Sama mustri järgi saab lihtsustada ka eitavaid ja minevikus lauseid: karu näol ei ole tegemist kalaga > karu ei ole kala või karu näol ei olnud tegu vargaga > karu ei olnud varas.

Näol on väljend, mida on lauses lihtne märgata ja ära parandada. Kui juba korra endale ette kujutada, et karu näo peal toimub midagi mingi imetajaga või et karu nägu teeb tegemist imetajaga, siis aitab see edaspidi sellest sõnast hoiduda.

Seekordse keelenurga kirjutas tõlkeõpetuse teise aasta magistrant Kätriin Pruul, kellele keelenõunik Helika Mäekivi annab õigus- ja halduskeele loenguid.