28. novembril tähistab oma 70. sünnipäeva kultuurisemiootika professor ja kauaaegne filosoofia ja semiootika instituudi juhataja Peeter Torop.

Teaduse ja ühiskonna muutumisega kerkib esile küsimus, milline on humanitaarteaduste roll ja tulevik. Kuidas saab humanitaaria aidata 21. sajandil kaasa kultuuri- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisele? Milline on humanitaarteadlase ideaal, mille poole püüelda?

Et nendele küsimustele vastata, tuleks püüda kirjeldada musterhumanitaarteadlast. Kui võtta aluseks näiteks kolm omadust, siis esimene neist oleks haritus ehk avar ja sügav arusaamine. Teiseks iseloomustab sellist teadlast eetilisus, millega hoida akadeemilise suhtlusruumi kvaliteeti. Kolmandaks on ta õpetaja, kes toetab oma õpilasi ja kolleege teel suurema mõistmise poole. Just selliste omadustega ongi Peeter Torop, kes annab eeskuju kogu Tartu Ülikooli akadeemilisele perele.

Kolleegid, kes on olnud Toropiga koos seminaridel, tööde kaitsmisel või konverentsidel, tunnevad hästi tema teadmiste ulatust. Ta suudab väga erinevatel teemadel arutleda, lisada mõne olulise mõiste või vaatenurga ja tsiteerida peast asjakohaseid teadusallikaid.

Ka eri uurimisvaldkondades on Toropi haare muljetavaldav – see küündib vene kirjandusest ja Dostojevski uuringutest tõlketeooriani, kultuurimälust ja autokommunikatsioonist semiootilise analüüsi meetodite edendamiseni.

Rahvusvahelist tuntust on Peeter Torop kogunud esmalt tõlketeoorias totaaltõlke mõistega, mis kirjeldab kogu kultuuri olemuslikult tõlkelisena. Tema raamat „Totaaltõlge“ ilmub lähiajal ka eesti keeles.

Toropi kirjutistest leiab süvitsi minevat teooriat, mille mõistmiseks on vaja hästi tunda kultuuriteooria mõttesuundi. Ta on välja andnud rohkesti semiootikat populariseerivaid kirjutisi, avaldanud publitsistikat ning kriitikat Eesti filmi ja teatri kohta. Torop on korduvalt rõhutanud teadlase kui inimese rolli olulisust akadeemilise ruumi kujundamisel ja kultuurikriitiku vastutust ümbritseva kultuuri ees.

Toropi teooria praktiline väljund on tema loodud transmeedia uurimisrühm semiootika osakonna juures. Selle rühma tehtud e-õppekeskkonnad aitavad klassiruumis mõtestada klassikalisi kultuuritekste ja nende põhjal loodud linateoseid.

Peeter Torop on oma tegevusega hoidnud ja kujundanud Tartu Ülikooli akadeemilist keskkonda. Semiootika osakonna juhatajana 1997.–2006. aastani ning filosoofia ja semiootika instituudi juhatajana aastatel 2013–2019 on ta seisnud hea kollegiaalse õhkkonna loomise eest. Ikka on tal leidunud koridoris jalutavale üliõpilasele mõni tähelepanelik ja julgustav sõna. Kolleegid meenutavad nostalgiaga Tiigi tänava õppehoones Toropi kabinetis peetud kohvipause ja teaduslikke vestlusi.

Üks Toropi andeid on oskus vältida konflikte ja arendada oma uurimissuunda heas läbisaamises teiste teadlaste ja uurimisrühmadega. Ta on humanitaar selle sõna kõige sügavamas tähenduses – vaimse keskkonna kujundaja. Samas on ta olnud nõudlik teadustöö ja diskussiooni kvaliteedi suhtes. Tööde kaitsmisel, retsensioonides ja üliõpilastele tagasisidet andes on ta väljendanud leebet ja suunavat kriitikat ning vajaduse korral olnud ka otsekoheselt terav.

Tartu semiootika koolkonnal on vedanud, et siin on säilinud põlvkondlik järjepidevus. Torop oli Juri Lotmani ja Zara Mintsi õpilane ning kasvas Tartu-Moskva koolkonna akadeemiliste diskussioonide keskel. Torop on olnud Lotmani teaduspärandi edasikandja, mõtestaja ja nüüdisaegse kultuuriteooria keelde tõlkija. Ta on rakendanud Juri Lotmani semiootika põhimõisteid keel, tekst ja semiosfäär kui meetodit, nähes neis kultuurianalüüsi eri tasandeid. Samuti on Torop ühendanud Juri Lotmani mõtted tõlkimisest ja kultuuri vahendatusest ning tänapäevased käsitlused multimeedia ja digihumanitaaria toimimise kohta.

Toropi juhendamisel on kasvanud mitu põlvkonda Eesti kultuuritegijaid ja teadlasi. Ta on süstemaatiliselt ja sihikindlalt teinud tööd humanitaaria järelkasvu koolitamisel. Tema õpilasi leiab ajakirjandus-, filmi- ja teatrimaailmast ning eri ülikoolidest nii Eestis kui ka välismaal.

Oma leebel viisil on ta rohkem kui neljakümne Tartu Ülikoolis töötatud aasta jooksul kujundanud semiootika olemust, akadeemilist mõtteruumi ja Eesti kultuuri tervikuna.

Aitäh Sulle, Peeter, ja palju õnne sünnipäevaks!

Kolleegid ja õpilased semiootika osakonnast