Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.

Vaatamata pikale ootamisele on teadlaskonnal põhjust rõõmu tunda ja tunnustada minister Mailis Repsi, et ta on seisnud praeguses keerulises olukorras teaduse eest. Rahastamise ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel, kui majanduskasv taastub. Nagu aga ütles peaminister Ratas, on 1% nüüd vaiana maha löödud.

2021. aastal suurenevad riigi teadusinvesteeringud nominaalselt 56 miljoni euro võrra, jõudes 282 miljoni euroni ehk 1%-ni SKP-st. See lisanduv summa jaguneb Teadus- ja Arendusnõukogus kokkulepitud proportsioonides: 40% teadussüsteemi (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); 40% ettevõtluse ja innovatsiooni (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM) ning 20% teiste ministeeriumide teadusuuringute rahastamiseks.

HTM-i teadussüsteemi toetused kasvavad 22,4 miljoni euro võrra. See summa kulub eeskätt doktorantidele/nooremteaduritele ning baasrahastamise ja Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste suurendamiseks (säilib nende suhe 50/50). Lisaks teadusele kasvab ka kõrghariduse tegevustoetus 7,8 miljonit eurot, samuti lisandub 1,2 miljonit eurot regionaalsete kolledžite toetuseks.

Veel väärib märkimist Kultuuriministeeriumi otsus eraldada kolm miljonit eurot eesti keele, ajaloo ja kultuuri valdkonna uuringuteks. MKM investeerib vesinikutehnoloogia kasutuselevõttu ja katsetamisse viis miljonit eurot. Tartu Ülikooli õpetajahariduse uue õppehoone rajamist toetatakse 3,1 miljoni euroga.

Rahastuse ühekordsest suurendamisest olulisem on see, et riik suudaks hoida 1% taset ka järgnevatel aastatel.

HTM on olnud alati seisukohal, et kui 1% tase tuleb, peavad selle sisse mahtuma kõik teadussüsteemi vajadused (alates karjäärimudelist ning lõpetades teadustaristu ja rahvusvahelise koostööga). Nüüd, kui riik on oma osa ülesandest täitnud, on pall ülikoolide, teadusasutuste ja ettevõtete käes, et riigilt laekuvat lisaraha arukalt ja vastutustundlikult kasutada ning teha teoks plaanid, mille kohta oleme andnud riigile ja ühiskonnale lubaduse.

Eelkõige tähendab see karjäärimudeli juurutamist koos kõigi selle elementidega, ettevõtluskoostöö laiendamist ja suuremat koostööd riigiga poliitikakujundate teaduspõhisel nõustamisel. Tegutsemisjärg on jõudnud nii ülikoolini tervikuna kui ka TÜ valdkondadesse ja üksustesse: peame igal juhtimistasandil kindlaks tegema, kust king pigistab, ja leppima eelarves kokku võimalused nende kitsaskohtade kõrvaldamiseks.

Ülikooli vajadused ja soovid on loomulikult suuremad, kui riiklik rahastamine tegelikult võimaldab. Arengut ja kvaliteeti kammitseb ka kõrghariduse riigieelarvelise tegevustoetuse ebapiisavus. Seega jäävad riigi rahastuse kõrval endiselt tähtsale kohale ka välisraha taotlemine ja eraraha kaasamine. Need komponendid on endist viisi osaline alus riikliku baasraha jaotamisel. Välisraha taotlemiseks pakub TÜ grandikeskus ka edaspidi projektikirjutamise teenust, mille abil on ülikooli teadusesse ja õppearendusse tulnud kahe aastaga 13,5 miljonit eurot välisraha.

Kokkuvõttes tunneme rõõmu teaduse rahastamise suurendamisest, aga loodetavasti tajume ühiselt ka sellega kaasneva vastutuse suurust.

P.S. Samal päeval, kui Eesti Valitsus tegi ajaloolise otsuse 1% taseme kohta (mida Euroopas täidavad vaid üksikud riigid), avaldas Euroopa Komisjon pikaajalise visiooni Euroopa teadusruumi tulevikust. Muu hulgas tehti visioonis ettepanek suurendada avalike teadusinvesteeringute mahtu 2030. aastaks 1,25%-ni SKP-st. Enne järgmisi unistusi viime aga kõigepealt ellu senised plaanid.