2019. aasta detsembris loodi ülikoolis senise terminoloogiakomisjoni asemele kaks uut: üks eesti ja üks inglise terminite jaoks. Komisjonid arutavad ülikooli tegevust puudutavaid termineid, valivad olemasolevate hulgast parima vaste või loovad uusi.

12. juunil saatis Haridus- ja Teadusministeerium terminikomisjonidele ajakohase küsimuse õppetööga seotud kolme termini kohta. Euroopa Liidu interaktiivsesse terminibaasi IATE sooviti kanda kirjeid, mis puudutavad eemalt õppimist, ja Tartu Ülikoolilt sooviti saada nende kohta arvamust. Küsimise ajal olid IATE-s järgmised kirjed:

distance education: kaugõpe, distantsõpe, veebiõpe, veebipõhine õpe ja kaugkoolitus;

distance learning: kaugõpe, kaugõppimine, distantsõpe, veebiõpe, veebipõhine õpe ja veebipõhine õppimine;

distance teaching: kaugõpe, kaugõpetamine, distantsõpe, veebiõpe, veebipõhine õpe ja veebipõhine õpetamine.

Komisjonide käsutuses olid ka mõtted mitmelt seni arvamust avaldanud eksperdilt. Need lahknesid suuresti: kui mõni leidis, et mõisted kattuvad ja neid võib tähistada ühesuguste või sarnaste terminitega, siis teine soovitas rangelt vasteid eristada ning anda eri sisu isegi distants- ja kaugõppele.

Pärast meili teel toimunud arutelu jõudsid ülikooli terminikomisjonid soovituseni, et terminite distance education, distance learning ja distance teaching tõlkevasteks sobib ühtemoodi kaugõpe. See termin on varem kasutusel olnud ka statsionaarse õppe vastandina, kuid Tartu Ülikoolis viimati 2003/2004. õppeaastal. Ka haridusvaldkonna õigusaktides seda enam ei pruugita. Praegu öeldakse ülikoolis statsionaarse õppe ja toonases tähenduses kaugõppe asemel päevaõpe ja sessioonõpe. Seega võib kaugõppe sisustada uue, osaliselt kattuva tähendusega. Uues tähenduses võib ka kaugõpe olla päevaõpe.

Termin kaugõpe sobib hästi ka seepärast, et see moodustab sarnase tähendusväljaga paari sõnaga kaugtöö.

Komisjonid on seisukohal, et sõnu distantsõpe ja kaugõpe ei tasu tähenduslikult eristada. Oma- ja võõrsõnapaarid on tavaliselt võrdsed sünonüümid ja nende eristamine tähenduse järgi tekitab pigem segadust. Üldtekstis tasub eelistada omasõna, oskustekstis võib seda vaheldada võõrsõnaga.

Lisaks leiavad komisjonid, et võrdseks ei saa lugeda ka kõiki IATE-s pakutud vasteid. Terminid veebiõpe, veebipõhine õpe ja veebipõhine õppimine/õpetamine ei tähista mitte õppevormi, vaid õppeviisi. Kaugõppe alla võib kuuluda ka näiteks iseseisev töö, mis ei pruugi olla veebipõhine. Samuti on ülikoolis ainekursusi, millest osa moodustab kontaktõpe ja osa veebipõhine õpe, kuid mis ei kuulu kaugõppe alla. Seega on veebis toimuv õpe üks kaugõppe viise, aga mitte kaugõppe sünonüüm, sest need mõisted kattuvad üksnes osaliselt.

Komisjonid ei nõustu ka IATE-s oleva termini kaugkoolitus kasutamisega kaugõppe sünonüümina. Termin kaugkoolitus lähtub Sirje Virkuse materjalist „Avatud õppe ja kaugkoolituse mõiste“, kus selle ingliskeelne vaste on distance education. Terminikomisjonide arvates on koolitus eesti keeles enamjaolt teise tähendusega kui õpe ja seda võiks kasutada peamiselt täiendusõppe või muu lühiõppe kontekstis.

Tänu termini kaugõpe analüüsimisele saab korrastada ülikooli tekstides kasutatavat õppesõnavara. Seni olid kaugõppekõrval kasutusel ka sõnad e-õpe, virtuaalne õpe, veebipõhine õpe, õpe e-keskkondades, digiõpe jne, millest osa sobib kasutada ka kaugõppe kontekstis. Sõnakasutust rohkem ühtlustades hoolitseme selle eest, et kirjutajad ja lugejad saaksid üksteisest ühtemoodi aru.