Tartu ülikooli majandusteaduskonna äriplaanide ja -kontseptsioonide võistlusel «Tudengite äriideede kaleidoskoop» tõusid esile paljud põnevad ideed. Esikoha võitnud Viljar Piir (23) õpib Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorraldust, mängib bändis ja sooloprojektis kitarri ning vabal ajal tegeleb oma leiutise, StringChangeSystemi arendamise ja täiustamisega.

Siht tema silme ees on kõrgelennuline: kunagi, kui väga hästi läheb, soovib ta hakata kitarre tootma. Praegu püüab ta oma leiutisega turule jõuda.

IDEE

Viljar Piiril on esialgu raske oma leiutisele mingeid tabavaid märksõnu leida. Üsna kiiresti tõdeb ta, et tegu on asjaga, mis muudab kitarristide elu lihtsamaks, kiiremaks ja mugavamaks. Kindlasti ka soodsamaks, sest kokku saab hoida keelte- ja kitarriostu pealt. Inimesed, kes seda soovivad, saaksid hakkama ühe kitarriga.

Viljar Piir hoiab enda käes habrast heledast materjalist tikutopsilaadset karpi, mille ühest küljest turritab välja kuus keelt, mis on teiste keelte küljes justkui trukkidega kinni. Tahad keeli vahetada, pead ühed keeled lihtsalt nendest trukkidest lahti tegema ja teised sinna asemele suruma.

«Tegu on aparaadiga, mis peaks sobima nii algajale muusikule kui ka nendele, kes on pidevalt hädas sellega, et keeli peab vahetama kord paksemate, kord õhemate vastu,» kirjeldab Viljar Piir. Ta urgitseb samal ajal keeli muudkui lahti ning surub need siis aparaadi külge tagasi kinni.

Vajadus sellise leiutise järele tekkis Viljar Piiril lihtsalt seetõttu, et teeb bändi, kus kõlavad enamjaolt rokilikud lood, sooloprojektina teeb ta aga metal-sugemetega muusikat, eelistades ühel juhul õhemaid, teisel juhul paksemaid keeli. Kuna tal on üks kitarr, siis tuleb keelte vahetamist ette suhteliselt tihti, mis on tema meelest kaunis tüütu tegevus. Kuigi keeltevahetus ei mõju kitarrile väga halvasti, võib lõpuks ühtede ja samade keelte vahetamine muutuda väga keeruliseks, kuna keeli tuleb trimmida ehk otsast maha lõigata, et need nagu prussakatundlad välja ei näeks ega ees tolkneks. Nii muutuvad aga keeled üha lühemaks, kuni lõpuks on neid väga keeruline kitarrikaela külge kinnitada.

Selline pidev mässamine andis Viljar Piirile mõista, et midagi tuleb ette võtta. Ühel õhtul tavapäraselt magama heites hakkasid vahetult enne suikumist peas rändama erisugused ideed, millest mõni tundus olevat teostamist väärt. Järgmisel päeval alustas ta arvutigraafikaprogrammi otsinguid, mille abil oma mõte lõpuni kujundada. Läks aega, selja taha jäid mitmed prototüübid, kuni ühel hetkel jõudis ta variandini, mis tundus olevat just see õige. Esimene mõte oli traatide süsteem ehk hoopis midagi muud, kui see, kuhu ta on praeguseks välja jõudnud. Piiri käes on seade, mis võimaldab kitarrikeeli vahetada suuremate probleemideta.

TEOSTAMINE

Võttis aega, tunnistab Viljar Piir. Idee, milleni ta lõpuks pärast pikka vaagimist jõudis, oli tema meelest piisavalt hea, et sellele oma aega ja tahtmist kulutada. Esimesena õppis ta selgeks graafikaprogrammi, seejärel asus joonestama. Esimene versioon sai valmis, selle lasi ta 3D printerist välja. «Päris seade tuleb väiksem, metallist ja näeb välja pisut teistsugune,» kommenteerib Viljar Piir leiutist näppude vahel mudides.

Kõige ajamahukam osa oligi Viljar Piiri sõnul disainimine. See variant leiutisest, mis on praegu prototüüpimises, on kogu ettevõtmise neljas versioon. Selle kõige taga on palju unetuid öid, tohutult kavandite täiendamist ja joonistamist. Pärast esimese prototüübi valmimist sai ta teha palju muudatusi, mis viisid järgmise variandini ja nii edasi. Asjad on nüüd nii kaugel, et Tartus tegutsev firma EDM OÜ lubas Viljar Piirile juba jaanuari lõpuks kätte anda esimese metallist prototüübi. «Mentor soovitas seda firmat, sealsed noored inimesed võtsid ettepaneku vastu,» räägib ta, sära silmis.

Toote müüki paiskamist takistavad praegu veel mitmed asjaolud. Esiteks tuleb leida investor, teiseks tuleb oma leiutisele patent võtta ning kolmandaks leida efektiivseim tootmismetoodika. Praegune freesimine kergitab tootmiskulud liiga kõrgele.

TURG

Palju instrumente tellitakse Viljar Piiri andmetel internetipoodide kaudu. Just seal kavatseb ka tema oma toodet müüma hakata. Kas tootele on üldse turul ruumi? «Ma arvan, et on, sest teist sellist toodet ei ole lihtsalt olemas, usun, et uued asjad ja lahendused meeldivad paljudele.»

Viljar Piirile näib, et Eestis ostetakse poodidest vähe muusikainstrumente, sest juurdehindlus on väga suur. Pealegi on kitarrid-klaverid juba oma olemuselt väga kallihinnalised, mistõttu muusikahuviliselt tellivad internetipoodidest ühiselt, nii saab ka transpordikulu mitme peale kinni makstud. Võit missugune!

Samas soovib Viljar Piir oma leiutist ikkagi kitarripoodides ka näha, et inimesed saaksid sisse astuda ja uuenduse oma nahal järele proovida. Selles on ta aga kindel, et põhimüük hakkab aset leidma internetipoes. «Maailmaturul on mul lööki, Eesti turul see nii suur ei oleks,» arvab ta.

TULEVIK

Potentsiaalsete klientidena näeb ta kõiki kitarriste, kes soovivad mängida oma lemmikkitarri peal eri muusikastiile. Nõnda saabki tänu Viljar Piiri leiutisele proovida eri keelejämedusi, ilma et tekiks meeletuid kulusid nii ajaliselt kui ka rahaliselt. «Väga paljudel kitarristidel ongi üks põhikitarr, mis on käes mugav, mis on mõnus,» leiab ta. Sellist instrumenti ei tahakski ju käest panna, isegi mitte selleks, et teisi muusikastiile proovida.

Õhus on lootus, et keelevahetussüsteemi saab iga huviline endale soetada ilmselt juba käesoleva aastal viimastel kuudel. Kuna prototüüp sai jaanuari lõpuks valmis, siis tuleb veel pisut tegeleda tootearendusega, valida välja kõige õigemad materjalid ja teha toode esteetiliselt ilusaks.

Noor ettevõtja saab ometi kõva häälega välja öelda, et praegu on käegakatsutav toode olemas ja jäänud on viimased pingutused. Koolis äriplaani tehes leidis Viljar Piir, et kolme aasta pärast peaks toode ennast hakkama ära tasuma. Viie aasta pärast peaks Viljar Piir olema Eestis, aga mida tegemas, on küsimärgiga. «Diplomi saan kätte, tegelen oma firmaga edasi ja loodan parimat,» jääb ta napisõnaliseks.

Tulevikus ta ettevõte laieneb, selles on mees kindel. Ta soovib oma tootega laieneda teisele kitarritüübile. Suurim unistus on hakata ise kitarre tootma. «Kunagi mõtlesin, et oleks äge omada enda kitarrifirmat, aga vaatame, kuhu asi jõuab,» ei taha ta siiski veel suuri sõnu veel teha.

MENTORLUS

«Mentorit on vaja selleks, et keegi suunaks ja annaks nõu. Tegu on eduka ettevõtjaga, kes lihtsalt teab, mis toimub ja teab, kuidas asjad käivad,» kommenteerib Viljar Piir. Temalgi on mentor olemas ja siingi on peidus üks naljakas lugu.

Kui kaleidoskoobil oma toodet esitlenud noor ettevõtja pärast esinemist oma kohale tagasi jalutas, keeras üks mees tema ees ringi ja küsis, kas Viljar Piir käis ka Nõo reaalgümnaasiumis. Sellele viitas embleem tema ülikonna revääril. Jaatamise peale tegi mees Viljar Piirile ettepaneku pärast juttu rääkida. Tuli välja, et temagi käis Nõo gümnaasiumis. Lõpuks rääkisid nad loomulikult ka keelevahetussüsteemist.

See mees oli Tõnis Kusmin. Ta on Viljar Piiri palju suunanud ja rääkinud, kuidas toimib ettevõtlusega seotu näiteks investorite seisukohalt, mida nad vastutasuks tahavad ja kõigest sellest, mida ettevõtlusõppes küll puudutatakse, aga mitte niivõrd põhjalikult.

Kõige suurem üllatus oli Viljar Piirile see, et ta pidi lahti laskma kinnisideest kogu ettevõtte asutamise osalus endale hoida. Mentori sõnul osaluse jagamisel ettevõtte kasu kohe kasvab.

«Ma hindan nii raamatuid kui ka praktikat,» leiab Viljar Piir. Kooli ettevõtlusainet meenutab ta hea sõnaga, ta sai sealt palju uut ja kasulikku informatsiooni, lektorid ja õppejõud olid silmapaistva kogemusega. Mentor on avanud oma praktilise kogemusega sellise poole, mida ehk raamatust otseselt välja ei loe ning toonud olukorda konkreetsust.

Viljar Piiri motiveerib oma toote lõpptulemus väga suurel määral. «Olen palju mõelnud sellele, kuidas asi hakkab välja nägema mu oma kitarri peal, ootan seda juba kannatamatult,» räägib ta.

Tagasiside tootele on olnud suhteliselt positiivne, ent nii mõnigi sõber on püüdnud Viljar Piiri maa peale tõmmata tõsiasjaga, et senimaani on ju hakkama saadud, miks peaks just seda toodet tarvis olema. «Aga samas ongi uute toodetega nii, et enne on samuti ilma hakkama saadud,» arvab ta.