Aeg-ajalt pakutakse üliõpilastele võimalust osaleda ühes või teises uuringus. Minu esimene kogemus katsejänesena puudutas eesti keele uurimist ja tekitas palju emotsioone.

On 3. detsember ja märkan kella vaadates, et olen üle viie minuti hiljaks jäänud. Sean kiiremad sammud Lossi tänava poole, kus toimub keelepsühholoogiline katse, milles olen lubanud osaleda. Kell on viis õhtul ning Raekoja platsi rahvasummast läbi kõndides tunnen õhus olevat jõuluootust ja tärkavat pühademeeleolu.

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledži majja sisenedes valdab mind uudishimu, kuid ühtaegu ka elevus, kuna ma pole varem üheski sellises eksperimendis osalenud.

Katse sisust tean vähe ja pealiskaudselt, seega sean end mõtteis valmis järgmiseks tunniks, mis tuleb kindlasti põnev. Paari minuti pärast olen õige ukse taga ja valmis tundmatus kohas vette hüppama.

Aeg katseks

Tuba, kuhu sisse astun, näeb välja nagu iga teinegi kabinet, ainuke erinevus on paremat kätt asuv salvestuskabiin. Kuna aega on hilinemise tõttu vähem ja peagi tuleb juba järgmine katseisik, hakkame kohe pihta.

Katse käigus jälgitakse ka silmade liikumist, mille tõttu on vaja enne alustamist proovida, kas vastav aparaat toimib. Selle kindlaksmääramisel pean keskenduma arvutiekraanile ilmuvatele punktidele. Üsna kohe saan teada, et kõik on korras ja roheline tuli katse tegemiseks on olemas.

Seejärel saan esimesed juhised. Pean kirjeldama arvutiekraanil kujutatavat tegevust ühe lausega, aga seejuures võimalikult spontaanselt. See tähendab, et ma ei tohi eriti palju ette mõelda, mida rääkima hakkan.

Alustuseks tuleb teha paar harjutust, et kätte saada õige tunne ja mõista, kuidas ma katset sooritama pean. Harjutused koosnevad samalaadsetest ülesannetest, nagu katses tulevad, proovimine möödub sujuvalt ja pärast seda olengi valmis.

Katse koosneb rohkem kui sajast tegevusest, mida pean kirjeldama. Kuigi alguses tundub see arv suur, märkan, kui ruttu aeg tegelikult möödub. Kõik läheb sujuvalt ja ühtegi probleemi ei teki. Lahkudes näen, et terve protsess alates tuppa astumisest kuni katse lõpuni võttis aega kõigest 50 minutit.

Keeled ühendavad

Uurimus, milles ma katsejänesena osalesin, on Tartu, Frankfurdi ja Aberdeeni ülikooli koostööprojekt ning see hõlmab eesti, inglise ja saksa keeles tehtud katsete tulemuste võrdlust.

Kui pärast katse lõppu uurin, miks otsustati just nende kolme keele kasuks, saan vastuseks, et põhjus peitub keelte sarnasustes.

„Nii inglise kui ka eesti keelel on palju sarnasusi just saksa keelega. Piltlikult võib öelda, et saksa keel on justkui sild nende kahe keele vahel,“ räägitakse mulle.

Katse ühe läbiviija Nele Otsaga kõneldes saan teada palju uut ja huvitavat keelepsühholoogiast üldiselt, aga ka sellest, miks seda projekti ellu viiakse ja milles seisneb selle tähtsus. Uurimuse teeb eriliseks asjaolu, et tegu on esmakordse eksperimendiga, sest varem pole eesti keelt ja selle kasutust niisugusel moel uuritud.

See teadustöö ei võimalda mitte ainult eesti keele ja selle kõnelemise kohta rohkem teada saada, vaid võib tulevikus aidata kaasa arengule ka teistes valdkondades, näiteks kõnehäirete diagnoosimisel või tehiskõne loomulikumaks muutmisel.

Kas tulevikus uuesti?

Õhtul jään keeleteemadel veel edasi mõtisklema. Räägin eesti keelt ju iga päev, aga pole varem mõelnud, kuidas ma midagi ütlen või miks seda just sellisel viisil teen. Nüüd on mul hea tunne, et sain teaduse arengule ja oma emakeele uurimisele kaasa aidata. Just minu abiga kogutud andmed võivad tulevikus paljudele inimestele mitmel moel kasulikud olla.

Osalemisest saadud positiivne emotsioon ja põnev kogemus tekitavad minus mõtteid, et võiks ka edaspidi osa võtta huvitavatest katsetest või projektidest, kuhu üliõpilasi kaasa lööma kutsutakse. Kogemusele lisab meeldivust eksperimendi korraldaja pühendumus erialale ja abivalmis suhtumine, mis aitab kiiresti kohaneda ja ärevustundest lahti saada.

Kõige üllatavam avastus on minu jaoks aga see, et katsejäneseks olemine ei aita ainult teadlasi ja teadust, vaid annab ka mulle endale palju juurde. Eksperimendis osalemise tõttu tean nüüd rohkem teemadest ja valdkonnast, millest enne nii palju ei teadnud. Peale selle on võimalik küsida teadlastelt küsimusi, mis omakorda tekitab põnevaid arutelusid ja mõtisklusi.

Kõigil huvilistel on võimalik TÜ foneetika labori salvestuskabiinis korraldatavas keelepsühholoogilises katses osaleda veel jaanuaris ja veebruaris. Kirjutage vaid aadressile GoetheSprachLab+inTartu [at] gmail.com ja leidke koos korraldajatega sobiv aeg. Pealekauba saate vaevatasuks viis eurotki.