VABANDUS

Eelmises UT-s ilmunud intervjuu geograaf Kristina Sohariga («Tammetüves peituv kliima», lk 29-31) sisaldab mitmeid vigu, kuna pabernumbrisse jõudis toimetaja eksimuse tõttu vale fail, lõplikult toimetamata tekstiversioon.

Esiteks, dendrokronoloogiliste hinnangute puhul ei saa rääkida täpsusest «tuhandetes» aastates, vaid aastasest täpsusest absoluutses ajaskaalas.

Teiseks, arhitekt Kalvi Aluve dateeris ajaloolisi hooneid Lääne-, mitte Lõuna-Eestis.

Kolmandaks, Euroopa vanim, Hohenheimi tammekronoloogia hõlmab proove üle kogu Lõuna-Saksamaa ning täpsusega üks aasta.

Neljandaks, kui puidu aastarõngad hõlmavad 100‒200 aastat, siis saab selle vanuse paika panna täiesti üheselt, mitte aga «peaaegu» üheselt.

Viiendaks, Euroopas läänest itta liikudes muutub kliima ikka merelisest mandrilisemaks, mitte vastupidi.

Parandatud versioon on UT veebis. Toimetus palub asjaosalistelt vabandust.

Jaanuaris TÜ aulas: 8. jaanuaril kell 14.15–18 Tartu ülikooli vabade kunstide prof Arvo Pärdi «Sõna ja muusika» seminar; 9. jaanuaril kell 11–17 Tartu ülikooli teaduskooli rahvusvaheline konverents «Talendid tuleviku teenistuses III», 10. jaanuaril kell 9–14 konverents jätkub; 17. jaanuaril kell 19–21 Tallinna filharmoonia kontsert «Mozarti klaverikontserdid», esinevad Kalle Randalu ja Tallinna kammerorkester; 23. jaanuaril kell 20–22.30 Põhjamaade antroposoofiliste arstide konverents «Mida vajavad lapsed tänapäeval»; 31. jaanuaril kell 16 Eesti filharmoonia kammerkoori kontsert.

TÜ pensionäride ühingus Vitae: 2. jaanuaril kell 12.30 arstide klubi; 6. jaanuaril kell 16 käsitööring; 7. jaanuaril kell 13 lauluring; 16. jaanuaril kell 11 humanitaaria klubi; 21. jaanuaril kell 11 elulooring, kell 13 lauluring; 23. jaanuaril kell 15 keemikute klubi; 27. jaanuaril kell 16 põltsamaalaste klubi.

Tänavu ootab Hullu Teadlase kabinet kõiki huvilisi igal laupäeval kell 11–13 Tartu ülikooli muuseumi peamajja toomkirikusse, kus viiakse läbi põnevaid eksperimente. Homme, 4. jaanuaril kell 11–13 toimuva eksperimendi teemaks on talv. Uurime ja avastame, miks talvel on nii vähe valget aega ja miks on meil sel aastaajal pidevalt külm. Lisaks saame teada, miks sajab talvel lund ja mis on veel talvisele ajale iseloomulik. 11. jaanuaril kell 11–13 toimuva eksperimendi teemaks on külm. Uurime ja avastame, kui külm on külm ning missugune koht on kõige külmem koht planeedil Maa. Samuti saame teada, kuidas tulevad inimesed ja erinevad loomad külmaga toime. 18. jaanuaril kell 11–13 toimuva eksperimendi teemaks on lumi. Uurime ja avastame, mis on lumi ja miks ta on valge. Samuti saame teada, kuidas lumekristallid endale kuju saavad. Teeme ka kuuma jää katse ning valmistame ise lund. Hullu Teadlase eksperimenti pääseb uudistama muuseumi tavapäraste piletihindadega.

14. jaanuaril kell 16–18 toimub filosoofiateaduskonna ringauditooriumis (Jakobi 2) rahvusteaduste loengusarja loeng «Kuhu kuulub eesti keel?», mida peab professor Helle Metslang. Loengus arutleb ta tänapäeva eesti keele üle. Keelesuguluse vaatevinklist kuulub eesti keel soome-ugri keelkonna läänemeresoome keelerühma. Tänapäeva eesti keel kannab endas keelerühma tüüpilisi struktuurijooni, samas aga ka jälgi keelesisestest eriarengutest ning pikaaegsetest kontaktidest muude keeltega. Kas eesti keel võiks kuuluda mingisse keeleliitu või muu sellise kontaktialasse?

25.–29. jaanuaril kell 9–20 leiab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas aset konverents «7th Global Wordnet Conference» («7. rahvusvaheline Wordneti konverents»). Tegu on jätkuga varasematele konverentsidele, mis on toimunud Indias (2002, 2010), Tšehhis (2004), Koreas (2006), Ungaris (2008) ja Jaapanis (2012). Wordnet on uuema põlvkonna mõisteline arvutisõnastik, kus lisaks sõnade tähenduste eristamisele on fikseeritud ka tähendustevahelised seosed. Eri keelte wordnet-tüüpi leksikaalsemantilisi andmebaase on loodud üle 60 ja seda peetakse loomuliku keele rakendustes oluliseks ressursiks. Konverentsi eesmärk on tuua kokku lingvistid, arvutilingvistid, keeletehnoloogid ja kõik, kes on huvitatud keele ja arvuti seostest. Konverentsi raames toimub ka leksikaalsete suhete teemaline töötuba.

Haridus- ja teadusministeerium ning SA Archimedes kuulutavad välja konkursi parima 2013. aastal ilmunud eestikeelse kõrgkooliõpiku (originaal- või tõlkeõpik) selgitamiseks ning selle autori või tõlkija tunnustamiseks. Auhinnakandidaate võivad esitada Eesti teaduste akadeemia või selle allasutused, avalik-õiguslikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid või nende struktuuriüksused, mittetulundusasutused ja eraisikud (k.a õpiku autor või tõlkija). Ettepanekuid konkursil osalemiseks koos vajalike lisamaterjalidega ootavad valdkondlikud ekspertkomisjonid 31. jaanuarini.

7. veebruaril korraldab Eesti naisüliõpilaste selts konverentsi naistest, meestest ja haridusest. Konverentsil räägitakse Eesti ülikoolide soolisest lõhest ehk sellest, et tudengkonnast 70 protsenti on naised, 30 protsenti mehed. Kuhu jäävad kõik need mehed ja kust tulevad need naised? Nimetatud tasakaalutus omab tagajärgi tööjõu jaotuses ja ka Eesti elanikkonna paiknemises. Konverentsil küsime, miks on olukord selline ja püüame vastuseid leida tunnustatud psühholoogide, sotsiaalteadlaste ja pedagoogide abiga. Räägime soolist lõhet põhjustavatest teguritest nii kodu, kooli kui ka ühiskonna tasemel.