Haridussüsteem on julm. Õpid rahulikult, toimetad pahaaimamatult oma kooliasjadega ja siis ootamatult saab programm läbi, diplom antakse kätte ja ongi kõik. Ütlevad, et rohkem loenguid ei ole. Ei mingeid kodutöid, ei mingeid eksameid, ei mingit lõputöö kirjutamist. Kõik on läbi. Kohutav! Ela siis sellise šokiga.

Ei teagi, kas minna terapeudi juurde või haridusministeeriumi akende taha piketeerima nõudmisega muuta koolisüsteem selliseks, et õppekava täitmisele järgneks haridussüsteemist lahkujate võõrutusperiood. Cum laude annavad ka lahkudes kaasa, aga ega see mind lohuta. Õppimine sai liiga ruttu otsa.

Selliste mõtetega võtan vastu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži magistriõppe diplomi. Ei tea, kas õpingute nautimise põhjus oli see, et minu viimasest kooliskäimisest oli palju aastaid möödas, või sai kooli ja õppekava valikus tabatud naelapea pihta. Ei oska öelda. Küll aga oskan öelda seda: õppida oli väga tore. Kui õpitud teadmiste ja oskuste jagamine väljaspool kooli tekitab kuulajates vaimustust ja soovi seda oma organisatsioonides rakendada, võib südamerahuga öelda, et õpingud ei olnud mitte ainult põnevad, vaid ka kasulikud.

Koolis käidud kaht aastat võiks iseloomustada värvilise vitraaži abil. See aeg sisaldas ühelt poolt tumedamates toonides killukesi, mida ma ilmselt väga igatsema ei jää:

• pikad järjekorrad lõunasöögi ajal kohvikus,
• öised kodutöö tegemised,
• pikk istumine mitte just kõige mugavamal toolil,
• väikesed omavahelised ragistamised grupitöös

Teiselt poolt sisaldasid need kaks aastat hulgaliselt ka helgetes ja rõõmsates toonides kilde, mis annavad põhjust kurvastada, et see kõik nii kiiresti läbi sai:

• imetore Pärnu linn,
• ägedad kursusekaaslased,
• ühised õhtusöögid Pärnu toitlustuskohtades,
• inspireerivad õppejõud,
• huvitavad ja arendavad tunnid,
• põnevad õppekäigud

Mitut värvi killud moodustavad kokku ühe ilusa vitraaži. Tumedamate toonide abil tulevad heledamad kontrastsemalt esile ja tervikpildiks on üks ilus ja tore kogemus.

Olen üsna kindel, et see värviline vitraaž ei jää mitte ainult ilusaks mälestuseks minu elus, vaid teatud hetkedel see kogemus kujundab ja suunab minu samme eluteel.

Tänan südamest kõiki õppejõude ja koolitöötajaid, kes on andnud oma osa üliõpilaste eluteede suunamisel. Olen rõõmus võimaluse eest õppida ja südamest tänulik kõigile neile, kes panustavad selleks, et saaksime õppida ja õppimist nautida.