TÜ vilistlased töötavad välja anduritega malelauda, mis aitab treenida malemänguoskust. Idee on jõudnud ka Ajujahi konkursi 30 parima sekka.

ChessMove on malemängu treenimise vahend, mis koosneb anduritega puitmalelauast ja mobiilirakendusest. Rakendus koondab ja analüüsib teavet ning jagab soovitusi edasisteks mängudeks. Andurid on vajalikud käikude salvestamiseks ja digiteerimiseks.

Kasutaja mängib male­mängu nagu tavaliselt, aga tänu käike analüüsivale mobiili­rakendusele saab ta kohe pärast mängu lõpetamist tagasisidet vigade kohta ja treeningu­soovitusi.

Andmevahetus mängulaua ja rakenduse vahel toimub Bluetoothi abil ja laud on varustatud akuga, mistõttu see ei vaja ülesseadmiseks juhtmeühendust. Nii on malelauda mugav kaasas kanda ja mängu saab mängida ükskõik kus.

ChessMove’i arendajad on Adam Erki Enok, Hendrik Türk ja Sander Soo, kes kõik on õppinud Tartu Ülikoolis. Kaasatud on ka Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane Triin Vallner, kes aitab toodet disainida.

Adam tunneb end males üsna koduselt, sest on seda 15 aastat mänginud, ent ka teiste meeskonnaliikmete jaoks pole see ala päris võõras.

Hendriku hinnangul on aga malemänguoskus suhtelise tähendusega. «Kui me Sandriga Adami vastu mängime, siis me ilmselt ei oska maletada. Kui aga Sandriga omavahel mängime, siis võib-olla isegi arvame, et oskame,» naeris ta.

Sander tõdes, et male­mängus on käigud pigem lihtsad, aga selleks et mäng päriselt selgeks saada, kulub aastaid. Hendrik lisas, et kui huvi on olemas, siis on kõik lihtne, aga õppimine võtab aega.

«See pole nii, et loed kaks raamatut läbi ja ongi selge. Peab harjutama ja mänguoskus tuleb vilumusega,» sedastas ta.

Loodud enda jaoks

Meeskonna juht Adam ütles, et hakkas ChessMove’i arendama enda jaoks. «Ma leidsin, et võiksin treenida paremini, kui oleks võimalik kõik mängud salvestada ja selle põhjal oma käike analüüsida,» meenutas ta idee sündi. Kui mõte oli idanema hakanud, uuris Adam, kas midagi sellist ehk juba pakutakse, aga ühtegi samasugust toodet ta ei leidnud. Profimale­tajate jaoks on elektrooniline malelaualahendus olemas, kuid selle hind on väga krõbe ja Adami sõnul see hobimängijale kindlasti ei sobi.

Hendrik arvas, et ChessMove hakkab maksma ilmselt alla saja euro. Eriliseks teeb leiutise see, et juurde loodav mobiilirakendus annab hiljem tagasisidet.

Malemängijad kirjutavad tugeva vastasega mängides käike üles, et pärast neid analüüsida. «Kui sa aga käike üles märgid, siis lähed justkui mängust välja ja keskendumine kaob. Nii ei saa täielikult mängule pühenduda,» selgitas Hendrik.

Tema kinnitusel on uudne malelaud muidu nagu malelaud ikka ja jalgratast pole nad leiutanud. Küll aga panid noormehed iga ruudu alla anduri, mis saab aru, kas ruudu peal on malend ja kuhu see käiku tehes liigub. Profilaudade eripära on see, et malendi aitab ära tunda nupu sees olev antenn, mis teebki komplekti kalliks. Sellistel malelaudadel ei saa kasutada tavalisi malenuppe. Harrastajatele pole nii peen süsteem vajalik ja ChessMove’i lauaga saavad malet mängida ka need, kellele vanaisa on kinkinud klassikalised malenupud.

Kui malelaud saab aru, et käik on tehtud, saadetakse teave edasi mobiilirakendusse, mis salvestab kõik liikumised. Hiljem saab mängija vaadata, milliseid käike ta tegi, ning hinnata, kui tulemuslikud need olid.

«Tahame, et lõpuks suudaks rakendus ka ise analüüsi teha. Nii oleks see justkui male­treener,» viitas Hendrik tuleviku­plaanidele.

Sander lisas, et male­klubides peab treener täpselt jälgima, milliseid käike õpilased teevad, ja seega muudaks elektrooniline abimees juhendaja elu tunduvalt kergemaks. Maletreenerit aga ChessMove kindlasti täielikult ei asenda.

Adami sõnul aitaks nende uudne toode lihtsamini malemängu õppida. Kui sõpradega maletada, siis pole ju treenerit, kes ütleks, et ühe või teise käigu oleks saanud teha teisiti.

Kui ChessMove’i laual on juba palju malet mängitud, saab statistikat mängude kaupa analüüsida ja vaadata võimalikke korduvaid vigu. «Selle rakendusega on palju võimalusi andmeid targalt ära kasutada,» kinnitas Adam.

Lapsed maletama

Meeskonna juht on male­treeneritega suheldes kuulnud nende arvamust, et uudne malelaud võiks meelitada lapsi rohkem malet mängima. Et malemäng arendab loogilist mõtlemist, tunneb meeskond endal ka missiooni seda edasi arendada ja inimestele lähe­male tuua.

Adami sõnul on Eestis umbes kolm-neli tuhat aktiivset malemängijat, kes võistlevad ka turniiridel. Aktiivselt oma lõbuks mängijaid on tegevjuhi sõnul aga kindlasti palju rohkem.

ChessMove’i sihtrühm on kõik maailma malemängijad, kellele meeldib mängida päris malelaua taga ja ehtsate nuppudega. Meeskond püüab sellega jõuda peamiselt Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse, kus on ligikaudu 35 miljonit maletajat.

Adam teab, et maailmas on praegu justkui kaks koolkonda: nooremad eelistavad mängida pigem internetis, vana kooli maletajad aga käivad võistlustel ja mängivad pigem malelaua taga. Maleturniire korraldatakse traditsioonilisel viisil, näost näkku, sest arvutis peetavatel võistlustel on petmise oht üsna suur.

Kaks prototüüpi

Eelmisel kevadel osalesid ChessMove’i arendajad ka Garage48 üritusel, kus tehti valmis esimene prototüüp. Garage48 võimaldab idu­ettevõtetel kahe ööpäeva jooksul mentorite juhendamisel uusi äriideid välja arendada.

Praeguseks on meeskonna­liikmed valmis teinud kaks prototüüpi. Esimene sai tehtud pigem turundamise eesmärgil, et inimesed saaksid ideest paremini aimu, kuid näidistoote soovivad nad ka profimängijatele katsetada anda.

Noored on oma ideed arendanud alla aasta ja teinud seda põhitöö kõrvalt, vabast ajast. Pärast Garage48 üritusel osalemist hakkasid nad tegutsema aktiivsemalt.

ChessMove on jõudnud ka Eesti suurima äriideede konkursi Ajujaht 30 parima idee hulka. Hendrik ütles, et üksinda toanurgas oma ideega pusida on väga keeruline, kui aga mõne programmiga liituda, sunnib see kiiremini tegutsema ja lisab ka motivatsiooni. See ongi põhjus, miks nad osalevad Ajujahil. «Ajujaht on ik­kagi Eesti kõige kuulsam uute ideede läbiproovimise koht,» märkis Adam.

Praegu toimuvad Ajujahi koolitused, näiteks ekspordi ja müügi teemal. Seal räägitakse nüanssidest, millele muidu ei oska mõeldagi – Hendrik nimetab näiteks patenteerimist.

Adam, kes on käinud ka maleturniiridel oma ideed tutvustamas, on juba saanud head tagasisidet. Maletajad oleksid valmis toodet päriselt kasutama, ja mis veel tähtsam: nad oleksid valmis seda isegi ostma.

«Kuidas saada aru, kas toode on vajalik? Selle järgi, kui inimesed on nõus raha alla panema. Juba see, kui öeldakse, et ollakse valmis ostma, mõjub positiivselt,» rõõmustas Hendrik.

Eks kõik inimesed taha siin elus jätta maha oma märgi, teab noormees. «Miks mitte jätta see nii, et muudad üht maailma vanimat mängu? Male mängimises ei ole aastate jooksul olnud väga suurt innovatsiooni. Me näeme probleemi ja arvan, et oleme võimelised selle ka lahendama.»

ChessMove’i meeskond loodab, et juba selle aasta jõuludeks jõuab nende toode ka poelettidele, kust kõik male­huvilised saavad seda osta.