On üldteada, et kõik šampanjad on vahuveinid, kuid kõik vahuveinid ei ole šampanjad – on ainult need, mis on toodetud Kirde-Prantsusmaal Champagne’i maakonnas traditsiooniliste meetoditega ja kindlatest viinamarjasortidest. Üldjoontes samamoodi on auditoorse ja kontaktõppega, sest ka need ei ole samatähenduslikud sõnad.

Traditsiooniliselt on kontaktõppeks peetud auditoorset õpet, mis toimub näiteks loengu, seminari või praktikumi vormis. Eeldatakse, et õppejõud ja üliõpilased jagavad samal ajal sama füüsilist ruumi, kus suheldakse üksteisega silmast silma. Kui just ei varjuta arvutiekraanide taha.

Aja jooksul on ruumi mõiste teisenenud. Enam ei käsitata sellena üksnes füüsilist, vaid ka virtuaalset ruumi. Õppejõud on kolinud õppetöö vähemalt osaliselt üle veebi ja sealjuures võtnud endaga kaasa ka kontaktõppe kui õppevormi: tänu tehnoloogia võidukäigule on silmast silma suhtlus võimalik ka veebiruumis, isegi kui viibitakse parasjagu maailma eri paigus.

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia peaspetsialist Lehti Pilt ütleb, et veebipõhise kontaktõppe levinuim vorm on veebiseminar, mis võib toimuda tekstilise vestlusena jututoas või audio-/videopõhise suhtlusena spetsiaalse tarkvara abil.

BigBlueButton ja teised veebiseminari tarkvaraprogrammid võimaldavad sünkroonselt teha esitlusi, korraldada audio- ja videokonverentse, jagada eri vormingus faile ja oma ekraanil toimuvat, kasutada ühist jututuba ning valget tahvlit.

Tuleme nüüd tagasi artikli alguses esitatud võrdluse juurde. Kuigi auditoorne õpe on nagu traditsiooniline šampanja, mille headuses üldjuhul ei kahelda, ei maksa siiski peljata teist kontaktõppe vormi, veebipõhist kontaktõpet. Veebipõhine kontaktõpe võib tekitada esialgu küll kõhedust, kuid teame ju kõik, et kes ei riski, see šampanjat (või vahuveini) ei joo.

Keelenurka toimetab Miljon+ töörühm (Riina Reinsalu, Ann Siiman ja Sirli Zupping). Illustratsiooni allikas Pixabay.com.