TÜ ortopeedia professor Aare Märtson peab inauguratsiooniloengu «Liigese endoproteesimine – sajandi operatsioon» 31. oktoobril kell 16.15 TÜ peahoone aulas.
FOTO: Andres Tennus

Liigese endoproteesimine – sajandi operatsioon

Inauguratsioon

Skeleti, liigeste ja luude haigused on väga levinud. Paljudel perearstidel on vastuvõtusageduse poolest esimesel kohal luu- ja liigesehaigustega patsiendid. Ühe USA uurimuse kohaselt on neid isegi kuni 50% juhtudest.

1990. aastate algul oli Eestis ligi 500 liiklussurma aastas ja seega oli väga palju ka liiklusõnnetustes vigastada saanuid, kes vajasid trauma tõttu operatsiooni. Praeguseks on need arvud kümme korda väiksemad, kuid traumatoloogia osakondade töökoormus ei ole vähenenud.

Palju on vanemaealiste patsientide luuhaprusest tingitud puusapiirkonna luumurde, mis vajavad endoproteesimist. Ka osteoartroos ja elustiiliga seotud vigastused ning ülekoormussündroomid annavad endast üha rohkem märku.

Endoproteesimine parandab inimese toimetulekut ja rahulolu märkimisväärselt. Tunduvalt suurema mahuga operatsioonid on luukasvajate ja liigeste kordusendoproteesimised. Liigeste endoproteesimise operatsioonide järjekorrad on Eestis kahe aasta pikkused.

Kuigi tänapäeval on liigese endoproteeside elumus väga hea (kõigist esmasena paigaldatud proteesidest on kümne aasta pärast paigas 95–97%), on siiski uurimist vajavaid probleeme. Peamised neist on endoproteeside loksuma hakkamine luu sees ja põletikud. Viimase aja uurimisteema on endoproteesi materjalide taluvus ning sellest ja patsiendi põhihaigusest tulenevad kõrvaltoimed. Need aspektid tulevad arutusele ka inauguratsiooniloengus.

Aare Märtson kaitses meditsiinidoktori kraadi 2006. aastal Tartu Ülikoolis väitekirjaga «Alajäseme pikendamine: luuregeneratsiooni eksperimentaalsed uuringud ja kliinilised kaugtulemused». Alates 2007. aastast on ta olnud TÜ kliinikumi ning TÜ kliinilise meditsiini instituuditraumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja. 2015. aastast alates on Märtson ka külalisprofessor Vietnami Hue Ülikoolis.

Professor Märtsoni teadustöö on olnud seotud skeleti kaasasündinud ja omandatud deformatsioonide ja haiguste, luu ainevahetuse ning kasvajaliste haiguste diagnostika ja raviga. Tema teaduspublikatsioonide üldarv on üle 200, kusjuures neljandik neist on ilmunud eelretsenseeritud ajakirjades.

Märtson on paljude erialaseltside liige. Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi juhatuse liikme ja esimehe ameti kõrval oli ta aastatel 2008–2014 Põhjamaade Ortopeedide Föderatsiooni juhatuse liige, sealhulgas kaks viimast aastat president. Alates 2011. aastast on Märtson Euroopa Eriarstide Ühenduse (UEMS) Euroopa eksamikomisjoni liige. Alates 2015. aastast kuulub ta Euroopa Traumatoloogide ja Ortopeedide Föderatsiooni baasteaduste rühma ning 2017. aastal sai selle juhiks ja föderatsiooni juhatuse liikmeks.

UUENDATUD! Vaata ka UT TV salvestust inauguratsiooniloengust:

Jaga artiklit

Märksõnad

meditsiin