Muutustega ühiskonnas ja tehnoloogia arenguga on kaasnenud uus õppevorm – MOOC.

Esimest korda märgiti lühendiga MOOC 2008. aastal Kanadas Manitoba Ülikoolis korraldatud veebikursust, kuid tõelise massikursuse mõõtmed omandas see õppevorm neli aastat hiljem, mil Stanfordi Ülikooli kursusest «Introduction to artificial intelligence» võttis osa 160 000 õppijat 190 riigist.

Tartu Ülikooli populaarseim MOOC on «Programmeerimisest maalähedaselt», mis on omataoliste seas esimene eestikeelne. Kuigi see kursus jääb osalejate arvult mõistagi ingliskeelsetele sõsarkursustele alla, seljatab ta paljusid oma esindusliku läbimisprotsendiga.

Lühendi MOOC taga peitub ingliskeelne sõnaühend massive open online course, mida on eestindatud massiivseks avatud e-kursuseks, vaba juurde-/ligipääsuga e-kursuseks ja veebipõhiseks massikursuseks.

Heal lapsel olla küll mitu nime, aga see ei kehti mõistete kohta. Kuigi kõigil neil vastetel on oma head ja vead – ainest aruteluks on andnud eeskätt kursuse massiivsuse ja avatusega seotud kriteeriumid –, on kasutussagedust arvestades soovitatav jääda siiski sõnaühendi vaba juurdepääsuga e-kursus juurde. Pealegi on see terminina juurdunud ka Tartu Ülikooli ametlikus keelepruugis.

Mis aga saab lühendist MOOC? Siinkohal ei tihka minna nii maalähedaseks, et soovitada suurtähtlühendit VJEK, sest selle tähenduse lahtimuukimine nõuaks tõelist meisterlikkust. Jääme pigem lühendi MOOC juurde ja hääldame seda eestipäraselt [mook]. Võib küll juhtuda, et ühel heal või halval päeval saab MOOC-ist mook (om moogi, os mooki), kuid see on tulevikumuusika. Elame-näeme.

Keelenurka toimetab Miljon+ töörühm (Riina Reinsalu, Ann Siiman ja Sirli Zupping)