Piss-i-Alarm on nutikas seade, mis annab teada, kui on käes õige aeg mähet vahetada. See on mõeldud kasutamiseks peamiselt hoolekandeasutustes, kus inimene ei saa alati ise öelda, et vajab abi.

Piss-i-Alarmi andur asub mähkmes ja selle abil teavitatakse hooldustöötajat, kui on vaja mähet vahetada. Andur on ühekordne ja see visatakse ära koos mähkmega.

Kui niiskustase tõuseb, mis tähendab, et mähet tuleb vahetada, saadab seade teate hooldaja mobiiltelefonile. Uude mähkmesse pannakse ka uus andur.

Tuuli Ainsaar, kes on üks idee eestvedajaid, rääkis, et töötab teenuste arendusspetsialistina riigi äriühingus AS Hoolekandeteenused.

Eelmisel aastal korraldati seal mõttetalgud, et tulla välja uute ideedega ja teha ettepanekuid, mis teeksid erihoolekandeteenuse osutamise oluliselt kergemaks. Sealt kasvas välja Piss-i-Alarmi idee.

«Mõtlesime üheskoos, et oleks kahju, kui need ideed jääksid vaid sahtlisse. Seega võiks proovida vähemalt ühe mõttega edasi minna,» rääkis Ainsaar.

Kõigist ettevõttes välja pakutud ideedest valisid töötajad välja just mähkmeanduri, mille arendamisega taheti jätkata.

Ainsaar on varem õppinud sotsiaaltööd ja õpib praegu Tartu Ülikooli magistriastmes sotsiaalpoliitikat. Kuigi praegu töötab ta teenuste arendajana, alustas ta üheksa aastat tagasi erihooldekodus tegevusjuhendajana.

«Olen kõrvalt näinud, mida tähendab inimese hooldamine ja kui piinlikud on inimeste jaoks teatud momendid, eriti veel siis, kui sa ei saa end väljendada nii, nagu tahaks. Ja kui õnnetus on juhtunud, siis on inimestel häbi öelda, et mul said püksid märjaks,» rääkis Ainsaar.

Tema sõnul on sellise toote jaoks kindlasti vajadus olemas.

Aitab tööaega optimeerida

Ainsaar rääkis, et ideaalne oleks, kui iga kliendi jaoks oleks taolistes asutustes üks töötaja, kes toetab teda iga päev, aga tegelikkus on paraku selline, et 20–30 inimese kohta on üks hooldaja.

Toode aitaks töötajatel oma tööaega optimeerida. Praegu käivad hooldajad ja kontrollivad mähkmete kuivust, et inimene ei peaks pikalt olema ebameeldivas olukorras.

«Reaalsus on aga see, et kui mähkme imavuspiir on käes, hakkab mähe läbi laskma. Selle tagajärjel võib olla kogu voodi märg ja seal tuleb patjadest kuni madratsini kõik välja vahetada,» ütles Ainsaar.

Kui andur annaks teada, et nüüd on käes viimane hetk, mil mähe tuleks enne läbilaskmist ära vahetada, ennetaks olukordi, kus klient peab olema ebameeldivas ja märjas keskkonnas.

Samas hoitaks töötajate aega kokku, sest nad jõuaksid õigel ajal panna uue mähkme ega peaks kogu voodikomplekti välja vahetama ja pesema.

Praegu on toote prototüüpvalmis ja tehtud on katseid, mille käigus on mähkme sisse vett pritsitud. Seni on prototüüp toiminud.

Mähkme sees on üks andur, mis juhib vedelikku. Kui andur saab märjaks, saadab see teabe vastuvõtjasse, mis omakorda edastab info hooldajale.

Lõppkokkuvõttes jõuab töötaja telefoni teade, et seitsmendas palatis tuleb Pillel mähe ära vahetada. Kui ei taheta nimesid kasutada, saab need asendada numbrite või koodidega.

Lisaks on idee eestvedajatel plaan luua internetikeskkond, kuhu koondatakse kõik andmed, et neid hiljem analüüsida. Andmetest võib kasu olla mähkmete täitumise ennetamisel: nende põhjal koostatakse graafik, ja kui sellelt selgub, et Pille mähe saab iga päev märjaks kell 12, ei pea seda hetke enam ära ootama, vaid hooldaja viib patsiendi enne seda ise WC-sse.

Mähkmeandur tuleb lõpuks odavam

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud mähkmeandurit ei tohiks olla tunda ega näha.

Mis võiks olla toote lõplik maksumus, on Ainsaare sõnul raske öelda, sest see sõltub sellest, kas andurid tuleb otsast lõpuni ise toota või saab neid osta.

Kui aga igakuised kulud kokku liita, siis oleks selliste mähkmete kasutamine hoolekandeasutuste jaoks palju odavam, sest muidu vahetatakse mähkmeid ka siis, kui vajadus selleks pole veel kätte jõudnud.

Kui toode päriselt valmis saab, on AS Hoolekandeteenustel kavas seda kasutada. Peale selle on tootest räägitud Koeru hooldekodu ja erinevate vanadekodude töötajatele, sest Ainsaare sõnul ei takista miski toote kasutamist nii erihoolekande- kui ka üldhooldusasutustes.

«Igal juhul on toode abiks neile, kellel on vaja mähkmeid kanda ja kes ei suuda teada anda, et mähet tuleb vahetada,» sõnas Ainsaar.

Samasuguse anduri võiks paigaldada ka laste mähkmetesse, aga Ainsaar ütles, et lastevanematega peetud vestlustest on selgunud, et selleks pole kuigi suurt vajadust.

Vanemad on öelnud, et kui nad on lapsega kodus, siis jagub neil aega küll, et kontrollida, kas mähe on saanud märjaks või mitte.

Põnev ja hariv kogemus

Piss-i-Alarm pääses telesaates «Ajujaht» 30 parima sekka. Ainsaar rääkis, et see kogemus on nende jaoks olnud väga põnev ja hariv alates turundusest kuni muutusteni müügi- ja äritegevuse tunnetamises.

Idee eestvedaja rääkis, et kui ta ei olnud varem rahanduse vallas eriti riskialdis inimene, siis pärast «Ajujahi» koolitusi hakkas ta mõtlema hoopis teistmoodi: kui ei riski, ei ole ka mingit võimalust võita.

«Seega on konkurss teinud mind kindlasti palju julgemaks ja ma olen juurde saanud erinevaid müüginippe,» lausus ta.

Piss-i-Alarmi eestvedajad rõhuvad alguses sellele, et nende toode aitab kokku hoida kulusid.

«Aga eks me kõik saame aru, et suurem väärtus on ikkagi inimväärikus, mida saab selle tootega inimestele pakkuda,» ütles Ainsaar.

Ainsaar rääkis, et kui jälgida meediat, siis tulevad seal esile hooldekodudega seotud negatiivse maiguga juhtumid, aga kui mõelda, kui palju on Eestis inimesi hooldeasutustes, siis ei ole negatiivsete lugude arv tegelikult suur.

«Usun, et meil väga austatakse hooldekodudes elavaid inimesi. Selleks on ka erinevad järelevalveorganid, näiteks õiguskantsler. Inimestel on võimalus igale poole pöörduda,» avaldas Ainsaar arvamust.

Ta ütles, et hooldaja tööd saab teha ainult selline inimene, kes austab teisi inimesi ja kellele meeldib teiste eest hoolitseda. Inimesed, kes seda ei suuda, ei pea süsteemis kaua vastu.

Kui tihti räägitakse, et hooldajad istuvad niisama, siis tegelikult ei ole see nii, sest kõik tegutsevad kindla graafiku alusel.

Ainsaar nentis, et sageli on meediasse jõudnud lood kirjutatud teiste inimeste muljete põhjal, kui neile tundub, et nende lähedasele tehakse liiga, aga fakte nendes lugudes ei esitata.

«Seal võib olla ka seda, et inimest ennast vaevab see, et ta pidi lähedase hooldekodusse panema, või hooldatav võib asju ette kujutada ja rääkida nendest lähedastele,» seletas Ainsaar.

Piss-i-Alarmi puhul tekitab toote nimi alati parajat elevust. Ainsaar rääkis, et neile on nime kohta öeldud, et see pole äriliselt kuigi hea, sest on naeruväärne.

Peale selle on neil soovitatud nimi ära muuta ja midagi paremat asemele mõelda.

Äratanud palju tähelepanu

Samas on nimi Ainsaare sõnul tähelepanu äratanud ja esialgu oligi see nende eesmärk. Siiski mõlgutavad nad mõtteid nime vahetamisest.

Uus nimi pole küll veel paigas, aga ilmselt seostatakse see edaspidi väärikuse teemaga, sest see annab ettevõtte olemust kõige paremini edasi.

Esimestel «Ajujahi» võtetel, kui kõigil olid rinnas idee nimega sildid, oli üks naine küsinud, kas see on ikka õige, et võistkonna nimi on pissi­alarm. Ta arvas, et on juhtunud eksitus.

«Loodan, et kui olen ise kunagi olukorras, kus vajan teiste inimeste hooldusabi ega suuda end ise väljendada, siis aitab just taoline seadeldis säilitada minu elukvaliteeti,» lausus Ainsaar lõpetuseks.