Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi liikmetel on eesmärk näidata inimestele, et teadus ei ole midagi kauget, vaid puudutab meid kõiki iga päev. Peale selle vaevavad noored oma südant teaduse tuleviku ja rahastamise pärast.

MTÜ Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi (BÜS) asutasid geenitehnoloogid viis aastat tagasi.

Seltsi asepresident Mare Vahtre selgitas, et nende jaoks seisneb üks BÜS-i suur eelis selles, et nad saavad osaleda õppe­kavade arendamises. «Praegu räägime kaasa näiteks magistri­õppekavade arendamises ehk põhimõtteliselt saame ise luua endale õppekava,» ütles Vahtre.

BÜS-i president Kaisa Põhako lisas, et nad ütlevad oma arvamuse välja ka õpirände vallas, et seda täiustada ja anda tudengitele võimalus minna vahetusüliõpilaseks mujale kui Lätti või Türki, mida kool praegu pakub.

Seltsi peasekretär Margret Alttoa rääkis, et nende erialadel on kurb tõsiasi see, et tohutult palju on teooriat, kuigi võiks olla rohkem rakendust. Seda viimast pakubki BÜS.

Koostööd tehakse näiteks teaduskooliga, kelle vahendusel käivad tudengid koolides oma teadmisi jagamas, kusjuures teaduskool maksab kinni tudengite transpordi ja toitlustuse. Vahtre ütles, et tudengite jaoks on see hea võimalus õpitut teistele tutvustada. Varsti peetaksegi järgmine loeng, milles käsitletakse vaktsineerimist.

Kasulik mutatsioon

BÜS-i suurprojekt on gümnaasiuminoortele mõeldud geneetika õppepäevad, kuhu tulevad õpilased tervest Eestist, et osaleda kahes töötoas. Esimeses töötoas saab õpilane uurida, kas tal on üks kindel DNA mutatsioon – kui on, siis ei haigestu ta suuremasse osasse HI-viiruse tüvedesse. «See on väga kasulik mutatsioon, mida teada,» lausus Vahtre.

Teises töötoas keskendutakse kriminalistikale. Kuriteopaigalt võetud proove analüüsides peavad õpilased välja selgitama kurjategija. BÜS-i liikmete sõnul on taolised töötoad nii noortele endile kui ka õpetajatele väga meeldinud.

BÜS teeb koostööd ka Rahva Raamatuga, mis on äratanud suurt tähelepanu. Vahtre, kes korraldab seda projekti, rääkis, et varem saadi arenguprogrammist «Ole rohkem» igal aastal toetust, mis moodustas BÜS-i eelarvest märgatava osa, aga sel aastal seda enam ei antud. Siis arvasid noored, et võiksid hakata rohkem tegelema sponsorlusega, ja sellest mõttest kasvas omakorda välja idee teha ettevõtetega püsivat koostööd. Nii alustatigi Rahva Raamatu teemaõhtuid.

Tavaliselt võetakse teemaõhtul ette mõni ilukirjanduslik raamat ja vaadeldakse seda teaduslikumast küljest. Esimesel korral keskenduti vananemisele ja rääkimas käis Riin Tamm. Teisel teemaõhtul, mille pealkiri oli «Kuidas minust sai narkomaan», esines psühholoog Kariina Laas, kes rääkis narkomaaniaga seotud psühholoogilistest probleemidest. Järgmisel teemaõhtul räägitakse aga armastusest ja esineb Raivo Mänd.

Vahtre sõnas, et koostööl Rahva Raamatuga on veidi suurem eesmärk: meelitada bioteaduste erialade inimesi rohkem ilu­kirjandust lugema, sest koolitöö on üpris pingeline, peale selle tuleb veel laboris käia ja aega iseendale kipub väheks jääma.

Omamoodi missioon

BÜS-i liikmed kinnitasid, et õpingute ajal saadab neid kõiki omamoodi missioonitunne.

Esimese kursuse tudeng Heiki Reila ütles, et endale geenitehnoloogia elukutseks valinud inimesed tahavad midagi muuta, näiteks uurida mõnda pärilikku haigust.

Bioloogia tudeng Merilin Raudna seletas, et tema tahab kaitsta keskkonda ja loodust. «Ma ei taha aidata mitte nii väga inimest, kes saab teha veel rohkem halba keskkonnale ja loodusele,» sõnas ta.

Vahtre rääkis, et tema valitud eriala tähendab natuke ka seda, et tuleb ennast ohverdada, sest praegu pole teaduses kõige rikkamad ajad. «Teaduse rahastamine ei tee meie tulevikku eriti helgeks,» lausus ta.

Seltsi president Põhako ütles, et ühiskonnas paraku natuke alavääristatakse teadlase ametit. «Kui ma vaatan, kuidas levivad libaarusaamad – näiteks et vaktsineerimine põhjustab autismi ja maa on lapik –, siis tunnen end veidi halvasti, sest ise näed palju vaeva, aga ühiskond sõidab sellest üle,» lausus ta. BÜS-i üks eesmärk on populariseerida teadust ja lükata ümber müüte, selleks et inimesed usuksid rohkem just nimelt teadusesse, mitte pseudoteadusesse.

Alttoa rääkis, et inimesed võiksid mõelda rohkem kriitiliselt ja kasutada oma väidete kinnitamiseks rohkem fakte.

Peale teaduse populariseerimise on noortel südamel ka teaduse rahalise poolega seotud küsimused.

«Meie hing mässab teaduse rahastamise pärast,» lausus Vahtre.

Põhako ütles, et teema puudutab neid valusalt, sest nad on näinud pealt olukordi, kus tudeng loeb mõnest artiklist uue tehnika kohta ja räägib sellest õhinal juhendajale, kes aga ütleb, et seda ei saa proovida, sest see on liiga kallis.

On olnud ka juhtumeid, mille puhul raha lõppes uurimistöö ajal otsa ja seda ei saanud jätkata.

«Näeme õpingute algusest peale, kui kokkuhoidlikult raha tõttu töötatakse. Siis hakkadki selle pärast südant valutama,» lausus Põhako.

BÜS-i kuuluvad umbes 70 tavaliiget, juhatus ja toetajaliikmed, keda on 10–15. Seltsiga saab liituda näiteks ajaloo tudeng, kellele meeldib bioloogia.