Siin on meediaallikate põhjal koostatud ülevaade sellest, kuidas kumbki rektoriks kandideerija kujutleb enda ja ülikooli tulevast tegevust ning kuidas nad kavatsevad ülikooli juhtida ja ühiskonda panustada.

Margit Sutrop (MS): Minu seisukohad on põhimõtteliselt samad, mis aasta tagasi: ülikooli teaduspõhisus, akadeemiline vabadus ja autonoomia, avatus, koostöö, inimkesksus ja vastutus. Peamine küsimus on seista kõrghariduse ja teaduse rahastamise eest, tugevdada strateegilist juhtimist ning arendada erialadevahelist koostööd.

Toomas Asser (TA): Oluline on arendada ülikooli valdkondadevahelist koostööd ning lahendada haridus- ja teadusrahastuse küsimus. Ka ei peaks ülikool reageerima sündmustele mitte tagantjärele, vaid tajuma juba varakult, mis ühiskonnas toimub.

Ülikool ja ühiskond

MS: TÜ juhtpositsioon ei ole enam iseenesestmõistetav. Kõik kipub koonduma Tallinna. Vaja on selgemini mõtestada ülikooli rolli ühiskonda panustamisel. Peame vaatama, milline on praegu TÜ roll Eesti ühiskonnas ja millised on proovikivid, mis on muutunud Eestis ja maailmas. TÜ ei saa jääda täpselt samaks, nagu ta on olnud.

Et eksperditeadmine jõuaks TÜ-st väljapoole, on oluline, kuidas ülikool korraldab oma kommunikatsiooni. See tähendab väga paljude platvormide loomist, kus erinevad sektorid, olgu nendeks ettevõtjad, avalik sektor või kolmas sektor, saaksid kohtuda TÜ teadlastega. Ka poliitikakujundamisse saab rektor anda oma panuse, osaledes ja rääkides kaasa mitmesugustes otsustuskogudes.

Eestis on alanud tõsine debatt ülikoolide vastutusvaldkondade jagamise üle, mille käigus tuleb arvestata TÜ erilist rolli rahvusülikoolina. Kõik kuus avalik-õiguslikku ülikooli on olulised, aga TÜ on seaduse järgi ainsana universitas ehk rahvusülikool, mille ülesanne on anda kõrgharidust kõigis olulistes valdkondades. Jutte, et näiteks viia arstiõpe mingil moel Tallinna, kuna seal on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja palju patsiente, mis on omakorda praktiseerivate arstide jaoks oluline, pean ma ohtlikuks. Me suutsime eri okupatsioonide ajal TÜ-d hoida ning ei peaks hakkama nüüd ülikooli lõhkuma ja viima selle tükke sinna, kuhu on poliitika ja äri niigi koondunud.

TA: Probleemid, mis ootavad ühiskonnas lahendamist, on vaja ära tunda. Neid tuleb tajuda ja nende lahendamist on vaja juhtida. Rahvusvahelised ja välisüliõpilased – peaksime koos riigiga mõtlema, kuidas saaksime neid tunduvalt rohkem kasutada.

TÜ peab täitma ühiskonna muutuste teaduspõhisel suunamisel juhtrolli. Eestikeelne kõrgharidus tuleb säilitada ja seda tuleb arendada.

Taotleme Eesti kõrghariduse rahastamise ühiskonna vajadustega vastavusse viimist ning ülikoolihariduse tänapäevase ja kvaliteetse rahastamise mudeli koostamist.

Kui me vaatame tulevikku, siis maailm tehnologiseerub. Mida tehnologiseeritumad on töökohad, seda rohkem on vaja haritud inimesi. Haritud inimesel on suurem tõenäosus tuleviku tööturul hakkama saada. Ma olen veendunud, et me ei tooda liiga palju kõrgharitud inimesi. Millele me peame tähelepanu pöörama, on see, et lühike aeg, mil inimene on ülikoolis, on täidetud kvaliteetselt.

Rahastamine

MS: Et teaduse rahastamise alused muutuksid, peab kõrgharidus olema rohkem väärtustatud. Ülikool peab suutma näidata, kuidas toob kõrgharidusse ja teadusse panustatud raha tagasi, aidates kogu ühiskonda. Vaja on panna rõhk eraraha kaasamisele. Suurte avalik-õiguslike ülikoolide teaduspotentsiaal on suur, kuid teadus- ja arendusprojektides on välisraha osakaal praegu pisike. Peame oma palju tsiteeritud teadlasi aitama selles, et nad ei oleks projektide taotluste esitamisel üksi.

TA: Riigi tasandil on tähtis kõrghariduse ja teaduse rahastamise tulevik. Tuleb analüüsida riiklikult, aga ka ülikooli sees, kuhu oleme selle viis aastat püsinud rahastusmudeliga jõudnud. Ehkki on olemas kvaliteediindikaatorid, mille alusel vaadatakse rahastuse tõhusust, võiks ülikool uurida, kuidas on läinud seesmiselt. Rahastusmudeli alusel on meil olnud suhteliselt suur vabadus teha otsuseid ülikooli sees. Kuidas on seda vabadust kasutatud?

Eriti teadusrahastuse kontekstis võib järelkasvuga olla päris tõsine probleem. Kui rahastus ei suurene, teravneb teadlastevaheline konkurents veelgi. Tekib ebakindlus, mis hakkab lagundama meie töögruppe, või ei tulegi juurde noorteadlasi, sest nad lähevad Eestist ära. Eelarve peab täitma ülikooli eesmärke, samas peab protsess olema läbipaistev ja arvestama valdkondade eripära.

Ülikooli juhtimine

MS: Tuleb luua keskkond, mis hoiab inimesi läbipõlemise eest. See tähendab rohkem strateegilist juhtimist. Peame tegema vähem mõttetuid reforme, aga seda enam mõtlema, mida ja miks on vaja teha. Nende tegevuste puhul, mis on praegu pooleli – karjäärimudeli ja rahvusvaheliste õppekavade arendamine, doktoriõppe parandamine –, tuleks kõigepealt sõnastada, mis probleemi me lahendame ja mida me tahame saavutada.

Palju on olnud sellist arendustööd, mille puhul on mõni põhimõtteline asi selgeks rääkimata. Kui reformid (juhtimis- ja struktuurireform TÜ-s, kõrgharidusreform tasuta kõrgharidusele üleminekul, 3 + 2 süsteemi juurutamine) on tehtud, tuleb hinnata nende mõju ja mõelda, kas on midagi, mida peaksime parandama.

Ülikoolis on struktuuriüksusi, mille probleemid on kuhjunud aastaid – neid ei tohi üksi jätta. Instituudid peaksid olema tugevad ise otsustama, aga kui nad vajavad abi, siis peab neil olema tugi selleks, et rahvusülikoolile olulised väikesed erialad ei sureks välja.

Ülikooli rektor peab looma sisekliima, mis toetab uusi säravaid ideid. Sageli on need ideed interdistsiplinaarsed ja selleks on vaja ületada erialadevaheline barjäär. Maailma parimad ülikoolid pole mitte ainult sellepärast head, et neil on tugev rahastus või head õppejõud, vaid see algab kliimast – soodustatakse uudset mõtlemist ja bürokraatiat on vähe.

TA: Ülikoolis tuleb parandada strateegilise juhtimise tasandit ning analüüsida, mida on reformid ülikoolile toonud, ja hinnata nende muudatuste tõhusust. Juhtimiskoolitused tuleksid kasuks igal tasandil.

Ülikooli sees on oluline koostöö valdkondade ja instituutide vahel. Valdkonnad on praegu suhteliselt autonoomsed, neil on rohkem võimalusi kui varem – sellisel moel võib kujuneda välja neli ülikooli. Seda peaks katsuma ennetada.

Karjäärimudeli arendamist on juba alustatud, aga on veel palju arutelu vajavaid aspekte. Näiteks on tarvis läbi arutada, kuidas leida selle rakendamiseks lisarahastus. Karjäärimudeli teine osa ehk väärikas väljumine akadeemilisest karjäärist vajab edasist läbirääkimist.

Loome tingimused, mis innustavad TÜ-s töötama, soodustavad akadeemilisel ametiredelil edenemist ja tagavad tööpanust väärtustava sissetuleku. Soosime akadeemilist mobiilsust, et muuta ülikoolipere mitmekesisemaks.

Praegune rektoraat on saanud töötada ainult mõni kuu. See on liiga lühike aeg, et öelda midagi sobivuse või mittesobivuse kohta, kuid see ei tähenda, et ei oleks võimalik teha muudatusi või et neid ei tehtaks.

Peamine suund on jätkata üldiselt püsivat joont. Suuri ja kardinaalseid algatusi ma ei plaani esialgu teha – mõistlik on hoida siseelu ülikoolis stabiilsena. Samas tuleb võimalike muudatuste juures pidada silmas kõikide valdkondade soove. TÜ positsiooni tuleb maakondades ja Tallinnas tugevdada.

Kõrgharidus

MS: Peame leidma sobiva tasakaalu eesti- ja ingliskeelse õppe vahel. Õhus on ka tasulise ja tasuta kõrghariduse teema ning küsimus sellest, milline võiks olla hariduse kvaliteedi parandamise kriteeriumide sisu.

Kui Eesti riik ei ole valmis kõrghariduse rahastamisse rohkem panustama, siis selle hind on see, et kõrghariduse kvaliteet väheneb. Siis ei ole meil tulevikus enam häid õppejõude, Eesti koolilõpetajad lähevad välismaale õppima ning meil ei ole teadlastele ja õppejõududele järelkasvu.

TA: Peame kindlasti analüüsima, kuidas on viimase viie aasta jooksul toiminud uus kõrghariduse rahastamise süsteem ning milliseid protsesse ja suundumusi on see põhjustanud. Siis selgub, kas me tahame sellega jätkata. On olemas teoreetiline võimalus, et me ei saa suuremat rahastamist, ka selleks juhuks peab olema tegevuskava, kuidas minna edasi. Me ei saa lubada, et keegi ostab ennast rahaga ülikooli sisse – tasuta õpe peab kindlasti jääma.

Konkurendist

MS: Toomas Asser on väga väärikas teadlane ja kogenud juht. Ülikoolil on väga hea võimalus areneda just meditsiiniteadlaste vaatekoha järgi.

TA: Margit Sutrop on juhina end väga suurepäraselt tõestanud. Ta on loonud eetikakeskuse ja seda tugevalt arendanud. Eesti jaoks on see väga oluline mõttekoda.

ERR-i, Postimehe ja Õhtulehe põhjal

Vaata ka rektorikandidaatide avaliku väitluskoosoleku salvestust UT TV-s: