Vanema elukogenud ja ülestöötanud inimesena päevasesse õppesse astudes on inimesel palju eelarvamusi, mis aga ei pruugi üldse tõeseks osutuda.

Näiteks arvasin psühholoogiat õppima minnes, et nüüd räägitaksegi kolm aastat järjest ainult Freudist ja Jungist. Samamoodi valitses eelarvamus, et psühholoogia ei ole mingi teadus võrreldes loodusteadustega. Kuidas ma alles eksisin. Freudist ja Jungist anti meile ainult ülevaade.

Üks uus ja ülekaalukas suund on aga ennustava kodeerimise teooria, mis on saanud tuule tiibadesse 1990. aastate lõpust. See teooria räägib sellest, et inimese aju ei taju tegelikkust vahetult, vaid hoopis ennustab olevikku mälus oleva teabe abil. Üks põhjuseid on seejuures säästa organismi tarbitava energia kogust.

Psühholoogia aluskursuse osised on loogika koos loogikaväravatega, maatriksarvutused, programmeerimise alused ning kõike seda kattev infotöötlus. Laias laastus võib huvide järgi jagada tänapäeva Tartu ülikooli psühholoogia õppe kolme valdkonda.

Esiteks tehniline, matemaatiline ja infotöötluse põhine valdkond, milles uuritakse mehhanismi, kuidas aju töötab, ning sellel on ka väga palju seost IT valdkonnaga. Huvitav on see, et tänapäeval käsitleb psühholoogia aju kui arvutit.

Psühholoogia mõistes on aju täpselt samasugune arvutusmasin, ainult tehtud süsinikust, mitte ränist, nagu meie igapäevakasutuses olevad arvutid. Nad on küll erinevad, kuid ühine nimetaja on neil infotöötlus.

Teine huvipunkt on empiiriline ja ühiskondlik laste kasvatuse ja arengupsühholoogiline valdkond, milles uuritakse, kuidas lapsed ja inimesed läbi elu arenevad ning kuidas keskkond neid mõjutab. Ei saa ütelda, et see valdkond ei oleks faktipõhine, sest Piage’t kognitiivse arengu teooria on väga tõsiselt võetav.

Sellesse huvide rühma liigitaksin ka Raivo Männi eepilise loengu etoloogiast ehk loomade psühholoogiast, milles räägitakse väga asjalikult loomariigis toimuvatest protsessidest ja sellest, kui palju kõik need loomariigis toimuvad seaduspärad ka inimühiskonda mõjutavad.

Kolmas on bioloogiline ja kliiniline psühholoogia, mille eesmärk on inimesi teaduspõhiselt aidata. See on valdkond nendele inimestele, kes tõepoolest tahavad inimesi aidata.

Ma olen rõõmsalt üllatunud, kui paljud mu enda eelarvamused ei osutunud tõeks. Ka see üllatas, et psühholoogia kui teadus on viimase paarikümne aasta jooksul väga jõudsalt liikunud edasi empiirilisest teadusest kvantitatiivse ja korrastatud faktipõhise teaduse poole.

Seega, kui on tõesti olnud mõttes, et psühholoogia on eriala, mis kutsub, siis ka vanemas eas soovitan visata kõrvale kõik eelarvamused ja kooli tulla.

Tõdeda, et kõik kursusekaaslased on väga ägedad ja abivalmid ning juba ainuüksi nemad suudavad anda tugeva innustava laengu, et suunduda igapäeva üksluisest tööst uue maailma ja teadmiste avastamise värskusesse.