Marti Soosaar on kergejõustiklane, kes on lõpetanud Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Praegu tegutseb ta aga SportID tegevjuhina, mille eesmärk on inimesed rohkem liikuma saada.

Soosaar rääkis, et ettevõtjad üldiselt ikka tahavad, et nende töötajad oleksid sportlikud ning hea tervise juures. Seega saavad kõik tööandjad, kelle jaoks niisugune mõtteviis on esmatähtis, maksta SportID kaudu töötajatele spordipreemiat või krediiti. See on kindel raha, mida töötaja saab kasutada spordi tegemiseks või tervise parandamiseks. SportID kaudu ei pea tööandja aga mässama erinevate tšekkidega, vaid saab sujuvalt anda selle ülesande SportID-le.

Tegevjuht rääkis, et õnneks teadvustavad juhid üha enam, et töötajate liigne istumine on probleem.

Soosaar rääkis, et kui ettevõtjad jõuavad mõtte juurde, et töötajad võiks rohkem liikuma saada, siis jõutakse ka selle juurde, et ise on seda mõttetult keeruline teha. Seepärast loodigi viis aastat tagasi SportID, mis tööandjate eest tüütu töö ära teeb.

Uus mobiilirakendus

Järgmisel aastal annab SportID koostöös Coopi ja Eesti olümpia­komiteega välja mobiilirakenduse. Praegu veel arendus käib ja prooviversiooni katsetatakse.

Soosaar rääkis, et Eesti olümpia­komitee ja Coop, mis on EOK sponsor, tahavad lahendada sama probleemi, mida SportID-gi, et saada inimesed rohkem liikuma. Loodav mobiilirakendus sisaldab erinevaid treeningkavasid, mida inimesed saavad kodus kaasa teha. Tegevjuht ütles, et seal on päris palju sisukat ning kavas on luua 12 treeningkava koos eestikeelsete juhistega ja koos asjatundlike treeneritega.

Mobiilirakenduse mõte seisnebki selles, et inimene saaks kodust väljumata ennast liigutada. Rakendus tuleb alla laadida ja trenni tegema hakata koos eestikeelsete juhistega. Mobiilirakendus tuleb nii IOS-i kui Androidi versioonis ja on kõigile tasuta.

Soosaar ütles, et pädevad treenerid on kavad välja mõelnud ja videol harjutuste ettenäitamine on väga heal tasemel. Seega julgeb tema küll rakendust soovitada.

SportID on teinud ka erinevaid kampaaniad, mis kutsuvad inimesi rohkem liikuma. Sadade tööinimeste jaoks algab igal sügisel koos septembrikuu saabumisega SportID korraldatav võistlus «Kondimootoriga tööle!», kus vastastikust pinget pakuvad üksteisele erinevad Eesti ettevõtted.

Ent mitte ainult: omavahel võistlevad ka töötajatest moodustatud neljaliikmelised võistkonnad iga ettevõtte sees. Neil kõigil on üks ülesanne: liikuda kuu aega tööle ning sealt tagasi kondimootoril.

Üritus sai alguse küsimusest, kas iga päev ummikus istutud tunde oleks võimalik oma kehale mõeldes nutikamalt ära kasutada. Uute harjumuste juurutamiseks pole aga töökohast paremat paika, sest seal käime korra­pärasemalt kui mistahes trennis või koosviibimisel. Nii tekkiski SportID töötajatel mõte kondimootorist, mis teeks tavapärase teekonna tööle ja sealt koju üheks kuuks oluliselt põnevamaks ja tervisesõbralikumaks.

Marti Soosaar rääkis, et kui liiklusesse minna, siis on kohe näha, kes millega liikleb, ja autode suur arv jääb silma. «Kui võrdleme Eestit Hollandiga, siis vaadake, kui palju seal sõidetakse jalgratastega, ja vaadake, kui palju meil. Vahe on selgelt olemas ja see näitab päris palju inimeste suhtumist,» lausus ettevõtte tegevjuht.

Siiski mainib ta, et Tartus on olukord paremuse poole liikunud. «Kui vaatame mõne aasta tagust aega, siis praegu on ju võimalused juba tunduvalt paremad ja ka rattateid on juurde tulnud,» sõnas ta.

SportID-ga on praeguseks liitunud umbes 270 erinevat ettevõttet. Neist valdav osa Eestist, aga kümmekond ka Lätist ja Leedust. Kevadel hõikas ettevõte ka välja, et plaan on laieneda Saksamaale. Praegu kuulataksegi maad nii Saksamaal kui ka Hollandis.

Suundumus levinud

Sellist ettevõtet nagu SportID seal piirkonnas ei ole, aga Soosaar rääkis, et seal on küll rohkem levinud suundumus, et tööandjad pakuvad oma töötajatele mingisugust hüvitist ja mitte ainult tervisetoetust, vaid kogu paketti, kus on peale töötasu erinevad preemiad, koolitused ja makstakse nii üht kui teist kinni.

Soosaar rääkis, et töötajate liikuma saamise juures on toetuse maksmine kõigest üks vahend.

«Me üritame oma mõtet veidike selles suunas laiendada, et võimalusi, kuidas inimesi liikuma saada, on rohkem kui neile sportimise eest raha maksmine,» lausus Soosaar.

Tegevjuht ütles, et kui statistikat vaadata, siis tundub, et lastega on kõige kehvem olukord liikumise poole pealt. Aga sealt luuakse alus tulevikuks ja laste liikuma saamine on ka äärmiselt oluline. «Aga ei saa öelda, et täiskasvanutega oleks ülihästi. Ikkagi natuke liiga vähe liigutakse, kuigi võiks rohkem,» ütles ta.

Sisuline väärtus

Küsimusele, mis oleksid need esimesed sammud, mida mitte­aktiivne inimene tegema peaks, et tekiks rutiin sportimises, vastas Soosaar, et just mõned tunnid enne pidas ta sel teemal ühe treeneriga nõu ja ta tahaks, et need sammud oleksid ka SportID platvormil paremini välja toodud.

«See haakub sellega, et tahaksime rohkem sisulist väärtust pakkuda peale tšekkide kokkulöömise.» Soosaar ütles, et need nõuanded tulevad selle suunaga, mida algajad peaksid tegema.

Soosaar rääkis, et oma keskkonnas näevad nad, et peaaegu pooled või isegi rohkem inimesi, kellele ettevõte võimaldab sportimise eest krediiti, ei kasuta seda ega jõua trenni.

«Neil on paljuski see küsimus, kuidas alustada, ja just selline lahendus on meil plaanis oma platvormile luua.»

Eelmisel aastal esines SportID ka sTARTUp Dayl, mis Soosaare sõnul andis neile ehk natuke tuntust juurde ja oli hea väljakutse harjutamaks esinemist. «Eks esinemised annavadki tuntust juurde. Räägid ühes kohas, kuuleb üks, räägid teises kohas, kuuleb teine. Seega tuleb neid esinemisi teha,» lausus Soosaar.

SportID nipid, kuidas kontoris aktiivsem olla

1. Iga istutud 55 minuti kohta jaluta või seisa viis minutit.

2. Arvuti taga töötades võid tooli asemel istuda võimlemispallil: see hoiab lihased töös ning säästab lülisammast.

3. Telefoniga kõnele püsti seistes või ringi käies.

4. Kui kontorisse paigaldada noolelaud või väike pingpongilaud, on liikumine puhkehetkedel lõbus ja lihtne.

5. Sõbralike kontorisiseste võistluste korraldamine on hea viis nii end kui teisi aktiivsemalt liikuma innustada.

6. Võistluste asemel võite töökaaslastega ette võtta ka ühise sportliku ürituse. Näiteks ühise (pool)maratoni.

7. Ühiselt võib korraldada suuremat sorti spordipäevaku. Võite korraldada ümber oma töökoha toimuva jooksu, nagu on teinud Tallinna lennujaam, või kontorispordipäeva koos kontoriorienteerumisega, nagu on võtnud ette Elisa Eesti.

8. Püstiseisulauad madalate kontoritooli nõudvate laudade asemel loovad võimaluse tööaega kaotamata püsti seista. Selliste laudade kõrgust on kerge muuta, seega saate seismisest väsinuna nende taha ka istuda.