21.07.1939–27.02.2017

Meie hulgast on lahkunud üks Eesti väljapaistvamaid humanitaarteadlasi, akadeemik Arvo Krikmann. Ta oli vanasõnade, mõistatuste, kõnekujundite ja rahvahuumori uurija, maailmaklassi teadlane, samuti hinnatud õppejõud ja juhendaja.

Arvo Krikmann astus 1957. aastal Tartu ülikooli ja lõpetas selle 1962. aastal eesti filoloogina. 1975. aastal kaitses ta kandidaadiväitekirja vanasõnade maailmavaatelisest sisust ja 1998. aastal filosoofiadoktori töö eesti folkloori lühivormidest. Tööd rahvaluuleteadlasena alustas ta kohe pärast ülikooli lõpetamist kirjandusmuuseumis ja jätkas seda 1973. aastal keele ja kirjanduse instituudis (KKI), tõustes aastate jooksul nooremteaduri ametikohalt peateaduriks. Töökoht KKI-s ei tähendanud Tallinna kolimist, sest koos mitmete instituudi folkloristidega tegutses Arvo Krikmann ikka Tartus kirjandusmuuseumis, kus asub Eesti rahvaluule arhiiv. Tema algatusel toodigi KKI folkloristika osakond 2000. aastal Tallinnast üle Tartusse, kus see sai osaks kirjandusmuuseumist, ja nii kuulus Arvo Krikmann taaskord sama asutuse hingekirja, kus ta oma teadlasteed oli alustanud.

IN MEMORIAM - Arvo Krikmann(Tennus).jpg

Vanemteaduri töö kõrval pühendus ta TÜ-s folkloristika kui eriala ülesehitamisele ja keeleteaduse ning folkloristika lõimimisele, alustades 1992. aastal tööd TÜ professorina ning jätkates hiljem erakorralise professori ja külalisprofessorina. Tema kursused eesti folkloori lühivormidest, rahvahuumorist ja metafooriteooriast olid süstemaatilised, põhjalikud ja teoreetilist süvenemist nõudvad.

Arvo Krikmanni teine pikaajaline uurimisala peale rahvaluule oli keeleteadus. Ta suutis oma töödes parimal kombel siduda rahvakeele sõnavara ja rahvaluule lühivormide analüüsi. Ta  avaldas püsiva väärtusega töid eesti fraseoloogiast, eesti murrete sõnavarast ja kognitiivsest lingvistikast. Suur on tema panus kognitiivsest keeleteadusest lähtuvate teooriate ja mõistete tutvustamisel, ta oli ka Eesti kognitiivse keeleteaduse ühingu auliige. Niisamuti oli ta rahvusvahelise rahvajutu-uurimise ühingu (ISFNR) auliige ning Euroopa teaduste ja kunstide akadeemia liige; tema töid tunnustati kõrgete teaduspreemiate ning F. J. Wiedemanni keeleauhinnaga.

Arvo Krikmann oli Eesti humanitaarias üks arvutiajastu pioneere, kes ühena esimestest juurutas TÜ-s internetiõpet. Ta taipas varakult, millised võimalused on peidus digitaalmaailmas. Seal avanes uutmoodi folkloorne keskkond, mis vääris uurimist. Arvutite tulekuga avanesid ka uued meetodid rahvaluule arhiivi hiigelsuurte andmekogude süstematiseerimiseks ning analüüsimiseks. Ta saavutas selles vallas palju, haarates kaasa ka oma õpilasi, kellest mitmed kaitsesid tema juhendamisel doktoriväitekirju ja tõusid juhtivateks humanitaarteadlasteks.

Kriku, nagu teda sõprade ja kolleegide seas kutsuti, oli pühendunud õpetaja ja teadlasena innustav eeskuju. Oma imepärase keelekasutuse, ainulaadse huumorimeele, lõputute teadmiste, terava analüüsioskuse ja vaieldamatu autoriteediga mõjus ta suurvaimuna, keda iga teaduse ajaloos on vähe. On õnn, et ta on eesti filoloogias olnud; on õnn, et tema mõju kestab.

TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituut
TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut