Riigikogulase, ministri või ministri nõuniku tiitel ei anna automaatselt kogu maailma teadmisi. Arukas poliitik on see, kes tunnistab lünki enda teadmistes ning julgeb küsida ning vastu võtta nõu inimestelt, kes võiksid need lüngad täita.

Eesti ülikoolid kätkevad endas ammendamatut varaaita, selleks et erinevaid riigis üles kerkivaid probleeme lahendada ning uusi sihte seada. Soovin tuua ühe lihtsa näite, kuidas Tartu ülikooli teadlaste algatus ja pädevus on poliitikutel ja ametnikel aidanud lahti mõtestada võimalusi, et lahendada Eesti laste vähese liikumisaktiivsuse probleemi.

Eesti lapsed ei liigu piisavalt ning on järjest ülekaalulisemad. Füüsilise ja vaimse tervise tagamiseks piisava koormuse (tund aega aktiivset liikumist iga päev) saavutab Eestis alla neljandiku lastest. Ülekaaluliste laste protsent on viimase kümne aasta jooksul pea kahekordistunud. Erinevates ministeeriumides nuputati, mida võiks peale olemasolevate abinõude veel teha, et seda probleemi lahendada.

Eelmise aasta alguses võtsid sotsiaalministeeriumiga (töötasin tollal tervise- ja tööministri nõunikuna) ühendust Tartu ülikooli liikumislabori teadlased, kes ütlesid, et teadusuuringutele põhinedes ning teiste riikide edulugudele toetudes võiks eelnevate murede lahendamise üks võtmetest olla koolipõhised laste kehalist aktiivsust suurendavad abinõud. Oli selgelt näha, et pädevad inimesed on probleemi ja võimalikud lahendused enda jaoks teadus- ja tõenduspõhiselt lahti mõtestanud.

Viisin selle plaani poliitiliste arutelude tasandile ning eelkõige teadlaste sisendile tuginedes leidis pärast Riigikogu valimisi koalitsioonilepingus koha punkt, mille kohaselt «töötatakse välja terviklik liikumisprogramm Eesti koolidele».

Praeguseks on Tartu ülikooli teadlaste ideest kasvanud välja mahukas koostööprojekt haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, ülikooli ning erinevate Eesti põhikoolide vahel. Kümnes Eesti koolis toimetatakse «Liikuma kutsuvate koolide» katseprogrammiga, mille raames muudetakse laste koolis veedetud aega liikuvamaks näiteks aktiivsete vahetundide, ainetundide liikumispauside ning kooli füüsilise keskkonna liikumissõbralikumaks kujundamise abil.

Järgmisel aastal liitub Tartu linna toel projektiga veel kolm Tartu kooli ning huvi programmiga liituda kasvab järjest. Suur eesmärk on, et kõik koolid üle Eesti kasutaksid erinevaid laste liikumisaktiivsust suurendavaid abinõusid.

Eelnevale näitele tuginedes kutsun Tartu ülikooli teadlasi ning üliõpilasi senisest veelgi rohkem eluliste probleemide lahendamises kaasa rääkima ning poliitikutele ja ametkondadele nõu andma – ka siis, kui seda abi ühel või teisel põhjusel küsida ei osata.