Selleks, et rasedusest teada saada, on kõige kiirem ja lihtsam viis osta apteegist rasedustest. Teadlased töötavad praegu aga selle nimel, et sama loomulikuks kui koduskasutatav rasedustest, muutuks ka suguhaiguste kiirtest.

Ettevõte SelfDiagnostics hakkas seitse aastat tagasi koostöös Tartu ülikooli ja professor Ülo Langeli kaudu Stockholmi ülikooliga välja töötama suguhaiguste kiirtesti, mille abil on võimalik kodus teada saada, kas inimene on nakatunud suguhaigusesse või mitte. Firma eesmärk on välja töötada prototüüp ja tuua seejärel esimene kiirtest turule.

Ettevõtte üks looja ja teadlane Indrek Tulp seletas, et kui inimesel on kahtlus, et ta võib olla nakatunud suguhaigusesse, siis suguhaiguste kiirtest peaks olema esmane tarvik, mille järele haarata ja mille abil vastus saada. Test peaks töötama samamoodi nagu rasedustest: proov võetakse uriinist või muust kehavedelikust ja 25–30 minuti pärast on pulgal üks või kaks triipu, mis siis ütlevad, kas test on positiivne või negatiivne.

Tuleb minna arstile

Kui inimesel on kahtlus, et tal on mõni suguhaigus, siis selleks, et kindlalt teada saada, tuleb praegu minna arsti juurde, kus võetakse vajaminevad proovid ja saadetakse need laborisse. Praegu töös oleva testiga saab inimene ise kõigepealt kodus end testida ja alles siis tuleks Tulbi sõnul arsti juurde minna. Ühtlasi aitab uus toode vähendada ka arstijärjekordi, sest doktori juurde panevad aja kirja vaid need, kes on tõesti haiged. Tulp rääkis, et kui praegu helistab naine arstile ja ütleb, et ta kahtlustab rasedust, siis arst soovitab esmalt teha koduse rasedustesti ja alles siis arstile minna. Ideaalis peaks suguhaiguste test samamoodi töötama.

Tulp meenutas, et kui rasedustest tuli enam kui 30 aastat tagasi turule, siis olid inimesed alguses väga kahtlevad ja umbusaldavad ning kulus pikalt aega, et test oleks nii loomulik, nagu ta on praegu. Usaldati ikka vana kindlat meetodit ja mindi esmajoones arsti vastuvõtule. Teadlane tõi välja, et samamoodi saab tänapäeval kodus ise veresuhkrut mõõta. Vanasti oli nii, et kui inimene tundis end halvasti, siis tuli laborisse minna. Nüüd on aga käibel kodus kasutatavad glükomeetrid. «See oli suur muutus, kui sai hakata end kodus testima,» lausus Tulp.

Esmalt peaks suguhaiguste test hakkama näitama klamüüdiasse nakatumist – see on kõige enam levinud suguhaigus Eestis. Teadlased ei taha aga piirduda ainult klamüüdiaga, vaid täiuslikul kujul peaks valmiv toode olema selline, et hiljem on võimalik seda laiendada nii, et see tunneks ära ka teisi haigusi. Seega on ühe toote abil tulevikus võimlik testida mitut suguhaigust. Samuti on tegemist platvormiga, mida saab küllalt kergesti kohandada ka teistele haigustele, nagu näiteks praegu suurt poleemikat tekitav Zika, rääkis Tulp.

Uus toode on ka väga tagasihoidlik ja hakkab kandma nime Intime. Teadlane seletas, et ühest küljest tähendab see intiimsust, aga teiselt poolt õigeaegsust. «Suguhaigus on puhtisiklik asi, keegi ei taha sellest rääkida,» lausus Tulp. Teine oluline asjaolu on, et test saaks õigel ajal tehtud. Mida kauem haigus organismis on, seda suuremad on tagajärjed. Seega peaks test aitama haigusele varem jälile jõuda ja ravi saab alustada kiiremini ning see on jällegi äärmiselt oluline inimese tervise seisukohalt, seletas Tulp.

Laieneb välismaale

Teadlastel on tootega suured plaanid ja see ei jää ainult Eesti-siseseks kaubaks. Tulp ütles, et ainult Eesti turul tegutsedes poleks tehtud investeering mõistlik ega tasuks end ära. Seega peakski toode ühel hetkel laienema maailmaturule. Tulp lisas, et toode, mida nad hetkel välja töötavad, on ainulaadne ja praegu midagi sellist müügil pole.

Praegu on turul olemas selline võimalus, et kodulehel testikodus.ee on võimalik valida soovitud test, peale valiku tegemist saab tellija talle sobival viisil proovivõtu komplekti ning seejärel tuleks endalt võtta proov (meestel hommikusest esmasest uriinist ja naistel tupeproov). Proov tuleks saata laborisse, kus analüüside tulemused selguvad kõige rohkem viie tööpäeva jooksul. Tellijal on võimalus vastuseid vaadata testikodus.ee koduleheküljel, need on kaitstud tellijale usaldatud kasutajanime ja salasõnaga. Test, mida hetkel välja töötatakse, on aga tunduvalt kiirem ja lihtsam.

Praegu saab suguhaigusi diagnoosida laborites PCR-meetodil, mis tähendab, et uriinist määratud patogeeni DNA tükki paljundatakse sadu või tuhandeid kordi, et patogeeni paremini kindlaks teha. Meetod nõuab keerulist laboritehnikat ning asjatundjaid, kes oskavad testida.

Projektiga seotud teadlased usuvad, et nõudlus selle toote järele on olemas. Suurbritannias on aastaid tagasi tehtud uuring, kus iga neljas noor vanuses 15–24 aastat kasutaks terviklikku suguhaiguste kiirtesti neli korda aastas.

Teadlastele on kogu toote väljatöötamise protsess olnud tohutult suur kogemus, aga samas ka suur stressiallikas. Projektis peab kirja panema, mida on plaanis järgmisel kahel-kolmel aastal teha, aga tihtipeale võib projekt muutuda. «Täna teeme ühtemoodi, homme juba teistmoodi. Teadus on niivõrd huvitav ja peab vaatama ka kaugemat tulevikku, kuhu suunas liikuda,» ütles Tulp.

Siht peab silme ees olema

Ta lisas, et protsessi käigus võivad teadlased avastada mõne eriti huvitava üksikasja ja hakata seda lähemalt uurima. «Meeles tuleb aga pidada seda, et selle ühe pisiasja sisse ära ei upuks. Kogu aeg peab lõpptulemuse suund ja siht silme ees olema,» lausus ta.

Teadustegevus, mida tehakse selle projekti raames, on osalejate sõnul äärmiselt põnev ja ka teistsugune, sest tehakse koostööd ettevõtetega, et toode ka ühel päeval turule jõuaks. Tulp rääkis, et Eestis ei ole see kuigi levinud ja teadust tehakse pigem ainult teaduse tegemise pärast.  Ülikoolis ei ole väga tihti tootearendust ja Tulp nimetab seda erakordseks, et ühe asjaga on nii kaugele jõutud, et toodet saab tegelikult katsuda ja pakendada. Kuna Eesti on väike ja siin pole nii palju kogemusi, siis tehakse koostööd ka Saksamaaga, sest Saksa teadlased olevat maailmatasemel.

SelfDiagnostics on ettevõte, mille lõid 2008. aasta Marko Lehes ja Indrek Tulp. 2009. aastal liitus ettevõttega Stockholmi ülikooli neurokeemia teaduskonna juhataja, professor Ülo Langel. 2012. aastal loodi SelfDiagnosticsi tütarettevõte Saksamaal Leipzigis. Marko Lehesel on Tartu ülikooli füüsikakraad ning MBA kraad ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimises. Indrek Tulp on molekulaartehnoloogia teadur ning tal on doktorikraad samal erialal. SelfDiagnosticsi teadus- ja arendustöö peamine partner on Tartu ülikool. Samuti tehakse koostööd Tallinna tehnikaülikooliga, Dresdeni tehnikaülikooliga ja Fraunhofer IZI instituudiga Saksamaal. 

Klamüdioos – kõige levinum sugulisel teel ülekantav haigus.

Kaebused
Haigusele on iseloomulik klaasjas voolus ja valulik urineerimine. Kaebused tekivad üks-kaks nädalat peale nakatumist. Bakterid võivad olla pikemat aega ka mitteaktiivsed ning siis järsku põletikku põhjustada. Sageli võib nakatunu haiguse partnerile teadmatult edasi anda, sest tal endal puuduvad haigusnähud.

Uurimine
Klamüdioosi tekitab bakter Chlamydia trachomatis. Proovid võetakse emakakaelast ja kusitist, nakatumist on võimalik kindlaks teha ka veenivere uuringuga.

Ravi
Klamüdioos on bakteriaalne nakkus, mistõttu seda ravitakse antibiootikumidega. Enamik arste soovitab peale ravi lõppu teha kontrollanalüüsid. Ravida on vaja ka partnerit.

Tüsistused
Ravimata klamüdioos võib naistel põhjustada munajuhapõletikku, mille võimalik tagajärg on lastetus, samuti emakaväline rasedus. Meestel võib tekkida munandite ja eesnäärmepõletik, mis võib samuti endaga lastetuse kaasa tuua. Vastsündinu võib nakatuda sünnituse ajal, sel juhul väljendub haigus silma- või kopsupõletikuna.