Juuli alguses toimub Tartu ülikoolis rahvusvaheline konverents, kuhu koguneb ligi 300 noort teadlast, 25 neist Eestist. Konverents on oluline selleks, et teadlased saaksid omavahel tulevaseks koostööks sidemeid luua.

Johan Skytte poliitikauuringute instituut on kohalik partner Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi (ECPR) noorteadlaste konverentsi korraldamisel 10.–13. juulil 2016. aastal. Tartu ülikool valiti selleaastaseks konverentsi toimumiskohaks mitme teise konkureeriva ülikooli seast.

Tartu ülikoolis juhib konverentsi korraldust professor Vello Pettai, kes rääkis, et taolist konverentsi peetakse iga kahe aasta tagant ja iga kord leiab see aset erinevas riigis.

Kunagine riigiteaduste ja praegune Skytte instituut on olnud Euroopa politoloogia assotsiatsiooni liige 20 aastat. Tegusad on oldud nii alarühmades kui ka assotsiatsiooni eesseisuses ja nüüd on tekkinud võimalus tuua noored teadlased Eestisse.

Pettai sõnul korraldab ECPR aastas umbes kuus üritust. Tartu ülikool soovis korraldada doktorantide konverentsi. Professor rääkis, et üritus näeb välja selline, et üle Euroopa kutsutakse assotsiatsiooni liikmesülikoolide doktorandid Tartusse ja neil on ette valmistatud ettekanded oma doktoritöödest. Klassikalises paneeli vormis arutatakse tööde üle ja jagatakse ning vahetatakse mõtteid.

Peale selle toimuvad ka doktorantidele olulistel teemadel ümarlauad. Näiteks, kuidas taotleda raha ja kuidas publitseerida oma töid. Ümarlaual tuleb arutlusele Balti riikide ja Venemaa olukord. See teema on valitud selleks, et tuua välja meie riigi kohalikku omapära.

Selle ürituse abil püüavad korraldajad Tartut ja Tartu ülikooli rohkem kaardile tõsta ja nähtavaks teha. «Me tahame näidata oma rahvusvahelist ülikooli ja rahvusvahelist haaret,» sõnas Pettai.

Päris iga doktorant konverentsile ei pääsegi, aga selleks, et pääseda, tuleb esitada lühikokkuvõte oma tööst. Pettai rääkis, et neid on esitatud umbes 550. Tema sõnul näitab see, et huvi konverentsi vastu on suur. Kõik tööd on tulnud läbi vaadata ja teha teatav sõelumine. Praegu on sõelakausi läbinud 320 noort teadlast.

Pettai sõnul on doktorantide konverents oluline seetõttu, et uus põlvkond saaks sidemeid luua. Lisaks tähendab inimeste siia saamine seda, et Tartu muutub nende jaoks tulevases karjääris arvestatavaks teaduskeskuseks.

Pettai loodab, et nende pingutus kannab vilja ja inimesed, kes siia tulevad, mäletavad Tartut ka aastakümnete pärast ja oskavad tulevikus oma partnereid siit leida. «Eks siin luuakse omavahel kontakte: noored saavad üksteisega tutvuda ja oma teemade kaupa leida vastavaid inimesi ning koos uusi projekte luua,» rääkis Pettai. «Ma olen väga rahul, et see üritus siia tuleb. See annab meile kandepinda pikemaks ajaks.»

Korraldus sujub

Kuu enne ürituse toimumist rääkis Pettai, et korraldusliku poolega on ta väga rahul ja kuigi tegu on suure sündmusega, siis läheb korraldustöö kenasti. Ta mainis, et suureks toeks on assotsiatsioon ise. Tartu on peamiselt võõrustaja rollis. Organisatsioon tegeleb aga reklaami, registreerimise ja muude küsimustega. «Meie peamine ülesanne on inimesed vastu võtta,» sõnas Pettai.

Professor rääkis, et organisatsioonis on töö väga kõrgel tasemel: kava pannakse kokku lausa arvutiprogrammidega ja vaadatakse, et inimeste paneelid ei kattuks. Peale selle saadab see uhke programm välja teadaandeid.

Pettai rääkis, et Tartu ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnast, Tartu linnast ja ettevõtluse arendamise sihtasutusest on olnud suur abi konverentsi korraldamisel.

Lisaks tõsisele ja töisele osale on kohaletulnutele mõeldud välja ka lõbusam tegevuskava, et tutvustada neile Eestit. Näiteks viiakse teadlased Emajõele sõitma ja külastatakse Peipsi järve äärset piirkonda. Kui teadlased on mängus, siis tuleb ka AHHAA keskust külastada. Pettai rääkis, et tal on hea meel, et kava on nii tihe ja inimesed saavad killukest Eestist lähemalt näha.

Kuhu aga mahutada Tartus 300 külalist? Ka sellele on mõeldud. Pettai rääkis, et noorte teadlaste jaoks on kinni pandud Raatuse ühiselamu, kus saab soodsa hinnaga majutust. Pealegi asub see kesklinnas.

Pettai ütles, et kindlasti on see nende instituudi selle aasta tippsündmus. Tegeleda 300–350 inimesega pidi olema paras väljakutse.

Sõda ja rahu

Konverentsi üks peaesineja on Saksamaa teadlane Christian Welzel, kes räägib oma viimasest raamatust («Freedom Rising: Human Empowerment and the Quest for Emancipation»), mille avaldas Cambridge’i ülikooli kirjastus. Raamat on saanud kaks olulist poliitauhinda.

Christian Welzel (FOTO: Daniela Möllenhoff)

Welzel rääkis, et poliitika hakkas teda huvitama juba 12-aastaselt ja seega oli loomulik jätk, et ta läks politoloogiat õppima. Praegu on Welzeli igapäevatööks võrdlevate avalike küsitluste uuringute tegemine ja nende avaldamine. Peale selle õpetab ta ka noori poliitikahuvilisi.

Enda töö juures peab Welzel kõige huvitavamaks vaadelda kultuuride muutumist, eriti tõusvat suundumust seksuaalses vabaduses ja soolises võrdõiguslikkuses.

Welzel on konverentsil ka varem osalenud. Selleaastaselt konverentsilt ootab ta, et saaks teiste uurimistöödest võimalikult palju õppida.

Nagu Pettaigi, on ka Welzel seda meelt, et konverents on oluline noortele uurijatele selleks, et nad saaksid üksteisega tuttavaks, ning samuti selleks, et saada kogemusi ja mõtteid nii enda töid esitledes kui ka teiste omi kuuldes.

​Kõige enam huvitab Welzelit sõja ja rahu teema. Seega oligi paslik tema käest uurida, mida ta arvab teooriast, et kolmas maailmasõda juba käib. Ta pidas seda lolluseks. «Kuigi meedia väidab vastupidist, siis maailm pole kunagi olnud nii rahulik nagu praegu. Nende inimeste arv, kes surevad vägivalla tõttu, pole kunagi olnud nii madal,» lausus ta.

Welzel usub sellessegi, et on võimalik elada niisuguses maailmas, kus pole üldse sõdu. Samas pidas ta seda raskesti tõestatavaks. Ta usub, et saja aasta pärast on maailm palju sallivam, rahulikum ja sugude vahel on suurem võrdsus.

Welzel rahustas ka eestlasi, kes kardavad Venemaa kallaletungi. «Balti riigid on NATO liikmed, seega ei pea te muretsema, et Venemaa teile kallale tungib,» ütles ta.  

Konverentsi toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist EAS-i rahvusvaheliste konverentside toetuse projektist «Euroopa poliitikauuringute konsortsiumi noorte teadlaste konverents 2016 Tartus» (EU49554) summas 19 196 eurot.

Euroopa poliitikauuringute konsortsium (ECPR) loodi 1970. aastal ning sinna kuulub pea 350 teadusasutust 51 riigist. Johan Skytte poliitikauuringute instituut on konsortsiumi aktiivne liige olnud enam kui 15 aastat. Assotsiatsiooni mitme erineva tegevussuuna seas on üle aasta toimuvad rahvusvahelised noorteadlaste (doktorantide) konverentsid.

Konverentsile oodatakse kuni 400 osavõtjat 15–20 riigist ja neile tutvustatakse Eestit nii uuendusmeelse kõrgharidus- ning teadusriigina kui ka suurepärase kultuuri-, loodus- ja terviseturismi sihtkohana. Üritus annab Eesti teadlastele võimaluse sõlmida uusi rahvusvahelisi sidemeid ja arendada mitmeid teaduskoostöö ideid.

Veelgi täpsemalt aitab konverents tutvustada Tartu ülikooli kui väga tugevat sotsiaalteaduste ja politoloogia valdkonna haridus- ja teadusasutust, luua sotsiaalteaduslikke sidemeid ning algatada ühiseid teadus- ja uuringuprojekte. Lisaks aitab konverents äratada huvi nii Tartu kui ka Eesti vastu võimaliku õpingute või uurimistöö tegemise ning projektiürituste korraldamise kohana.