Valdkondlik struktuurireform kasvatas humanitaaride perekonda nii mõnegi instituudi ja kolledži võrra – nii otsustasime ka üliõpilastega, et on tarvis omavahel paremini tuttavaks saada. Alustasime ikka kaugemalt ja sõitsime TÜ Viljandi kultuuriakadeemiasse sealsele üliõpilasesindusele külla.

Alustasime päeva küllaltki kõrgelt, tutvudes üksteise õppeüksuste juhtimisstruktuuridega. Kultuuriakadeemia omast tegi ülevaate üliõpilasesinduse esimees Sander Kahu ning Tartu ülikooli üldisest valdkondlikust struktuurist tegi ülevaate meie üliõpilasesinduse aseesimees Mari-Anne Leškina. Seejärel lasime mõtted uitama teemadele, milline on hea üliõpilasesindaja.

Saime võimaluse tutvuda ka kultuuriakadeemia kõigi kolme hoonega, heli- ja multimeediastuudiotest puidutöökojani. Mõnes neist õnnestus kohata isegi usinaid tudengeid, kes pühapäevasel päeval õppetööga tegelesid. Nimelt on üliõpilastel oma õppehoonesse pea 24-tunniline ligipääs igal nädalapäeval.

Jalutuskäigu jooksul kohtasime palju pühendumust – seda õhkas igast ruumisügavusest, mida külastasime. Iga tudengi näost, keda kohtasime, keda oma erialast kõnelemas kuulsime. Veel jäi meie teele meeletu ühtekuuluvuse ja kogukonnatunne. Samuti multifunktsionaalsus.

Tagasi vestlusringi jõudes suunasime pilgud tulevikku, et arutada, kuidas ikkagi Viljandi Tartule lähemale nihutada. Otsustasime nii mõnessegi ürituskorralduslikku plaani kaasata ka Viljandi tudengiesindajad ning loodetavasti kohtume nende esindajaga alates sügisest ka valdkondlikus nõukogus.

Päeva lõpetas Viljandi esindajate poolt kureeritud meelelahutusprogramm, muulhulgas näiteks pärimusmuusika teemaline muusikaviktoriin, mida võiks edukalt ka Tartus korraldada.

Sõbralik nõuanne kõigile tudengiesindajatele: üks kaheksatunnine koolituspäev, mis koosneb põnevatest sisukatest aruteludest, tutvumisest nii üksteise kui ka ümbruskonnaga, tulevikku vaatamisest ning mõõdukas koguses meelelahutusest, on selgelt liiga vähe.