Tartu ülikooli liikumislabori eestvedamisel toimus eelmise kuu lõpus liikumisfoorum «Mis on hea lapsele, mis sportlikule tulemusele?», kus arutati laste ja noorte liikumisharjumuste üle.

Viimastel aastakümnetel torkab paljude arenenud riikide laste- ja noortespordis silma mitu negatiivset trendi, millega tuleks süvitsi tegeleda ka Eestis. Parandada tuleks laste ja noorukite organiseeritud spordis osalemise kogemust nii tervise kui ka sportliku saavutusvõime väljaarendamise seisukohalt. 

Eesti lastest täidab rahvusvaheliselt ja Eestis määratletud liikumissoovituste 60 minuti miinimummäära umbes 16–24% noortest. TÜ spordipsühholoogia teaduri Aave Hannuse sõnul selgus TÜ liikumislabori viimasest uuringust isegi karmim tõde: ligi viiendik lastest, kes ei täida liikumissoovitusi, osales vähemalt kolmel korral nädalas sporditreeningutel. «Seega suur hulk sporditreeningutel käivaid lapsi ei ole isegi mitte minimaalsel soovituslikul määral aktiivsed,» ütles Hannus. 

Eesti noortespordi üks murekoht on ka see, et liiga paljud spordis potentsiaalselt andekad lapsed koormatakse üle või nad jäävad hilise küpsemise tõttu saavutustele suunatud spordist liiga vara kõrvale.

TÜ spordibioloogia dotsendi Jarek Mäestu sõnul on sellel mitmeid põhjuseid. «Näiteks kasutatakse noortespordis vanusele mittevastavaid metoodikaid, tihti on laste võitluskoormus liiga suur, keskendutakse liiga varakult ühele spordialale, rakendatakse täiskasvanute võistlus- ja treeningtingimusi, eiratakse laste bioloogilist vanust ning arengulisi eripärasid jne,» loetles Mäestu.

Selliste probleemide tõttu on mitmed riigid elanikkonna tervise ja noortespordi arendamiseks võtnud kasutusele nn pikaajalise sportliku arengu mudeli, mis kirjeldab, millises vanuses tuleb erinevate kehaliste võimete ja oskuste arendamisele tähelepanu pöörata.

Mudeli võimalikku rakendamist Eestis ja probleemi leevendamise võimalusi liikumisfoorumil arutatigi. Üritusel osalesid teadlased, spordivaldkonna edendajad ning laste ja noortega töötavad treenerid. 

Foorumit korraldasid koostöös Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, MTÜ Peatreener teadusselts ja Peatreener OÜ.