29.04.1931 – 11.09.2015

Meie hulgast on lahkunud üks Eesti kardioloogia alusepanijatest, professor Kaljo Valgma. Ta sündis Raplamaal ja keskkooli lõpetamise järel valis mitmekülgsete annetega mees arstiõpingud Tartus. 1955. aastast, pärast arstidiplomi saamist töötas ta arstina Tartus, tegeledes sisehaiguste, laborimeditsiini ning radioloogiaga. Järgnesid aspirantuuriaastad Tallinnas eksperimentaalse ja kliinilise meditsiini instituudis ning kandidaadiväitekirja kaitsmine. Tolleaegsetes tingimustes erakordselt kiiresti järgnes teise väitekirja kaitsmine 1970. aastal Moskvas.

Alates 1963. aastast olid tema töökohustused seotud Tartu ülikooliga. Valgma emeriteerus 1996. aastal, kuid jätkas tegutsemist nii praktilise kardioloogi kui ka lektorina arstide täienduskoolituse kursustel. Kõigil töökohtadel andis ta olulise panuse oma eriala ja alma mater’i arendamisse.

Valgma oli üks neid õnnelikke inimesi, kes alustas arstitööd ajal, mil kogu maailmas hakkasid suurest sisehaiguste distsipliinist eralduma alamerialad. Neist ühe – kardioloogia – esimeste loojate hulka Eestis kuulus ka professor Valgma. Tema teadustöö oli seotud mitmete oluliste südamehaiguste valdkondadega: südame isheemiatõve epidemioloogia, riskitegurite esinemise seaduspärasused, arteriaalne hüpertensioon, reuma, reumatoidartriit, südame mitteinvasiivsed uuringud, müokardiidi diagnostika ja ravi.

Peale suure hulga teadusartiklite on ta kirjutanud viis erialast monograafiat, viis õppevahendit ning hulgaliselt populaarteaduslikke voldikuid ja käsiraamatuid. Mitmed Eesti Entsüklopeedia artiklidki on tema kirjutatud. Ta oli paljude teadlaste mentor nende arengutee alguses. Juhendaja või oponendina osales Valgma 15 väitekirja valmimisel ja kaitsmisel ning oli ka mitmete teiste üliõpilasuurimuste juhendaja või heatahtlik retsensent.

Oluline on märkida professor Valgma olulist osa Eesti sisearstide, sh kardioloogide täienduskoolituse korraldustöös. Tema algatusel asutati 1974. aastal TRÜ meditsiini kesklaboratooriumis kardioloogiasektor, ta oli üks Tartu kardioloogiakeskuse asutajaid ning selle esimene juhataja ja teaduslik juhendaja. Aastatel 1985–1993 oli ta TÜ arstide täienduse ja spetsialiseerumise teaduskonnas kateedri juhataja. Eesti kardioloogide seltsi esimees oli ta aastatel 1983–1989.

Kaks aastat tagasi osales Valgma Eesti kardioloogide seltsi 50. juubeli puhul tehtud ajalookokkuvõtte ning kroonikafilmi loomisel. Tagasihoidliku ja targa inimesena ei soovinud ta kunagi trügida esiplaanile. Kindlasti oleks aga tema isiklikku tööpanust arvestades võinud avalikku tunnustust rohkem olla.

Viimastel aastatel pühendus ta täielikult kodule ja perekonnale. Suurt naudingut pakkus talle muusika kuulamine. Mälestuste kirjutamine oli viimasel ajal üks kohustusi, mille professor oli endale võetud, aga kahjuks jäi see töö 11. septembril pooleli.

Kolleegide ja õpilaste nimel Jaan Eha