17. mail sai 65-aastaseks professor Ljubov Kisseljova.

Ta sündis Tartus, lõpetas siin keskkooli ning Tartu ülikooli, töötas ja töötab ka praegu selles linnas ning pole siit kunagi pikemaks ajaks lahkunud. Inimesel, kes on leidnud oma erialase kutsumuse ning on oma tegemistest haaratud, puudub vajadus asupaika vahetada.

Kisseljova isiksuse arengut on oluliselt mõjutanud kaks seika. Esiteks, ta sündis ja kasvas üles vene haritlaste ringkonnas, mille juured olid seotud esimese Eesti vabariigiga – tema vanavanemad tulid Eestisse elama 1920. aastate algul.

Teiseks kuulus ta varakult, juba 1970. aastatel, TÜ vene kirjanduse kateedri ümber koondunud teadlaste lähikonda, seda eeskätt tänu tema õpetajaile Juri Lotmanile ja Zara Mintsile. Suhtumine pedagoogilisse ja teaduslikku tegevusse kui missiooni täitmisesse – ja samas kui millessegi väga isiklikku – on kindlasti väga haruldane ning asjalik omadus, mis ei sõltu aga ainult eluloolistest oludest, vaid ka õpetlase teadlikust valikust.

Pärast keskkooli lõpetamist astus Kisseljova TÜ vene keele ja kirjanduse osakonda, millega ta on seotud olnud pea pool sajandit. 1970. aastal alustas ta tööd laborandina vene kirjanduse kateedris, seejärel oli ta mitmete aastate vältel õppejõud ning alates 1992. aastast vene kirjanduse korraline professor. Kisseljova teaduslik tegevus on tihe ning viljakas, sama võib öelda ka tema töö kohta pedagoogina: ta loeb loenguid eesti, vene ja inglise keeles, tema loengukursused saavad üliõpilastelt aastast aastasse väga kõrgeid hinnanguid.

Slaavi filoloogia osakonna juhatajana otsib ta pidevalt tasakaalu eriala säilitamise ning uuendamise vahel. Koos kolleegidega korraldab Kisseljova erialadevahelisi rahvusvahelisi konverentse ja seminare, kus peale kirjandusteadlaste osalevad alati ka teiste erialade esindajad (semiootikud, ajaloolased, kultuuriloolased jt).

Praegu juhendab ta teadusprojekti «Esto-Russica», mis on pühendatud eesti-vene kirjandus- ja kultuurisidemete tundmaõppimisele. Viimasel ajal on Kisseljova teadushuvide keskmes kirjanduse ja võimu vahekord. Ta koolitab oma teadusseminaris tulevasi bakalaureusi, magistreid ning doktoreid. Üliõpilaste valitud teadusteemad on vastavuses juhendaja teadushuvidega ja kajastavad erinevaid ajaloolisi ajajärke ning teadusprobleeme: alates 18. sajandi vene komöödiast ja lõpetades impeeriumile omase ideoloogia esitusega 20. sajandi kooliõpikutes. Kisseljova teadustööde tähtsusest annab tunnistust ka Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia, mille pälvis 2011. aasta artikli eest «Tegelased ja nende prototüübid. Jaan Krossi novelli «Kolmandad mäed» ja «Doktor Karelli raske öö» põhjal».

Professor Kisseljova artiklite ja tema toimetatud teaduskogumike nimekiri võiks olla pikem, kui ta viimistleks pisut vähem üliõpilaste uurimustöid, toetaks kolleege erialaliselt vähem ega töötaks pidevalt vene kirjanduse õppetooli ehk Lotmani kateedri kui terviku säilitamise ja täiuslikumaks muutmise nimel. Kuid tema jaoks pole kunagi esmatähtis olnud isiklik ruum, nn oma aed, mida eeskätt viljelema peaks. Tema jaoks on kõige olulisem kateeder, millele ta on täielikult pühendunud.

Kolleegid, õpilased ja sõbrad õnnitlevad professorit juubeli puhul, soovivad talle südamest loomingulise tegevuse viljakat jätku ning tema kõige palavamate soovide täitumist!

Slaavi filoloogia osakond