Spordiklubidele ja sportlastele mõeldud rakendus Sportlyzer on kuue aastaga kasvatanud Eestisse tugevad juured ning ajanud elujõulised võrsed enam kui 20 riiki ja 25 spordialale.

Idufirma tegevjuht, Tartu ülikooli ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise eriala vilistlane ja 13 aastat karate treenerina töötanud Tõnis Saag ütleb, mis on Sportlyzeri puhul kõige olulisem põhjus, miks tema meeskond selle kallal üldse tööd teeb. «Meie peaeesmärk on anda pühendunud spordiklubide töötajatele n-ö kolmas käsi tehnoloogia näol, et nad saaksid keskenduda oma põhitööle ja teha seda kvaliteetsemalt.»

Maailmas on spordiklubide eelarved väga piiratud ja treenerid, kellest paljud on vabatahtlikud, peavad peale treeningute korraldamise ka kogu ülejäänud asjaajamise eest hoolitsema. «Rööprähklemise kogus on hirmuäratav ja nii viib see paratamatult tähelepanu ära kõige olulisemalt – treeningute kvaliteedilt ja klubi äriliselt arengult,» sõnas Saag.

Sportlyzer pakub spordiklubidele tarkvaraplatvormi, mis aitab kiirelt ja lihtsalt teha eri haldustegevusi. Sportlyzeri sisuturundaja ja Tartu ülikooli riigiteaduste tudeng Erki Tarro lisab, et kuna spordiklubid kulutavad halduspoolele väga palju aega, siis Sportlyzeri eesmärk on treeneritele ja klubidele aega juurde tekitada.

Haldamine vs treenimine

Samuti pakub rakendus n-ö isetreenijatele võimalust mõõta treeningu aega, südametööd (kui inimesel on pulsikell treeningu ajal peal) ning võtab selle hiljem ka joonise peal kokku. «Inimesed saavad hea pildi sellest, mida nad on teinud ja mingis mõttes ka analüüsi, sest oma treeningtööd on sellega väga hea jälgida,» rääkis Tarro.

Asjatundja toob näite enda varasemast töökogemusest, kui ta töötas Tartu jalgpallikoolis Tammeka, kus nägi, kuidas üle 600 lapse käivad trennis, neil kõigil on oma treeningurühmad, graafikud ja kontaktid ning kui keeruline on seesugust treenijate arvu spordiklubil hallata. «Teavet on väga palju, seda tuleb kuidagi administreerida ja mõelda, kuidas selles selgust luua. Praegu käib see väga paljudes klubides siiski eelmise sajandi vahenditega, aga meie eesmärk on aidata spordiklubidel ajale järele jõuda ja nende elu lihtsamaks muuta.»

Treeneritel tuleb aega planeerida, analüüsida treeninguid, hoida sportlaste nimekiri uuendatud, teha aruandeid erinevatele ametiasutustele, suhelda sportlaste lapsevanematega, organiseerida võistlusreise ja veeta paljud oma nädalavahetused võistlustel, korraldada laagreid, leida klubisse sportlasi juurde jne.

«Igal treeneril peaks viisakaks äraelamiseks olema vähemalt 80 sportlast ja kui kujutada ette kõiki neid tegevusi seesuguse inimeste hulgaga, siis jääb paratamatult nii mõndagi tegemata,» ütles Saag ja lisas, et mõnikord puudub ka selge ülevaade klubis toimuvast või treeningute analüüs ning klubi äriline arendamine võib soiku jääda. «Sportlyzer arendabki tarkvaraplatvormi, millega on treeneritel lihtsam sellest nõiaringist välja murda ja suunata rohkem energiat treeningukvaliteedile ja klubi kasvatamisele.»

Rakendus pakub lahendusi

Tõnis Saagi sõnul korrastab Sportlyzer kogutud teabe ja teeb selle kõigile kergesti kättesaadavaks. «Võimalusi on väga palju, näiteks treeningrühmade nimekirjad, kalender, isiklik treeningu juhtimine, puudumiste päevik, treeningmaksete kogumine, teavitused jne,» loetles Saag Sportlyzeri võimalusi.

Rakendus loob treeningrühmade nimekirja jaoks treeneritele võimaluse sisestada mõni uus liige telefoni kaudu kesksesse andmebaasi. «See asendab paberile kirjapaneku ning sealsamas on võimalik kohe liikme piltki juurde lisada ja andmebaasi üles laadida,» selgitas Saag ja lisas, et nii on sportlane kohe klubi juhatajale näha. «Sellega jääb ära pidev nimekirjade omavaheline ühildamine ja uuendamine.»

Samuti aitab rakendus aega planeerida: kui treener muudab mõne rühma treeninguaegu, siis on uus teave kohe saadav ka sportlaste päevikutes ja avaliku teabe korral klubi kodulehel. «Treener saab sportlastelt ka kalendri kaudu nõuda võistlemisele tuleku kinnitust, et olla kindel, et tal on vajalikud kümme meest olemas,» lisas Saag.

Oluline on ka isiklik treeningujuhtimine, mille Sportlyzer muudab samuti lihtsamaks ja kiiremaks. Treenerid saavad peale tavalise nädala tunniplaani koostada rakenduses põhjalikumaidki treeningplaane, mis ilmuvad automaatselt sportlaste päevikutesse.

«Kui sportlased täidavad omakorda treeningpäevikut, siis on treeneril pidevalt jooksev ülevaade sellest, kuidas nad oma plaane täidavad ja kuidas treeningutele reageerivad,» ütles Saag. Rakendus võimaldab treeneril sportlaste päevikutesse kogunenud teavet eri graafikutel analüüsida, et välja selgitada, missugused treeningukavad töötavad paremini.

Tõnis Saagi sõnul kujuneb selle tulemusel ka Eesti ühiskonna liikumiskultuur. Tegevjuhi arvates on spordiklubid ühiskonna tervise seisukohalt kõige suurema jalajäljega taristu. «Enamik meist on mingisugustel treeningutel rohkem või vähem osalenud ja kui mõelda argipäeval kõigi oma linna spordirajatiste peale ja neile, keda seal kõige rohkem kohata võib, siis on selge, et fitnessiklubide ja omal käel sportijate hulk ei pääse noortespordile ligilähedalegi.» Tegevjuhi sõnul saavad noored esimesed spordialased teadmised treeningute käigus treeneritelt, mistõttu on oluline, et neil jätkuks kvaliteetse treenimise jaoks rohkem aega.

Pidev töö ja arendamine

Ettevõtet saadab igas arenguastmes müügi- ja turundustöö ning tegevjuhi sõnul ei ole eduvalemeid. «Alguses püüad võimalike klientidega kohtuda, et oma esialgsete mõtete paikapidavust kontrollida, nende kulgu tundma õppida ja tegelikud valupunktid välja selgitada.» Tootearenduse käigus testitakse pidevalt seda, kas liigutakse ikka õiges suunas ning kas esialgses vestluses kliendiga räägitud vajadused jäävad vajadusteks ka siis, kui lahendust on võimalik n-ö käega katsuda.

«Inimesed väsivad ikka, seetõttu tuleb leida uusi testkliente ja selle juurde käib pidev sõnumite, turunduskanalite ja hinnamudelite analüüs ning katsetamine,» kirjeldab Saag igapäevast tööd rakenduse kallal. Peale selle tuleb tegevjuhi sõnul silma peal hoida ka konkurentide arengutel. «Seega tuleb igat päeva alustada suure koguse pealehakkamise, uute mõtete ja stressitaluvusega,» sõnab Saag.

Rakenduse arendamise kohta ütleb Sportlyzeri sisuturundaja Tarro, et klientidega tuleb teha väga palju koostööd, mis on seni ka häid tulemusi andnud. «Spordialad ja riigid on nii erinevad ja kui tahetakse teha midagi, mis oleks tervele maailmale sobilik, siis tuleb kuulata, mida inimesed ise räägivad.» Tegevjuht Saagki arvab, et klientide tagasiside on väga oluline. «Püüame eri klubide sisearenguid võimalikult hästi tundma õppida, selgitame välja ühised eriti tõhusad jooned ja kujundame tooted vastavalt sellele,» rääkis Saag.

Tegevjuht toob näite, kuidas Inglismaa ja Austraalia sõudekoondised selgitasid neile oma treeningujuhtimise kulgu, saatsid oma treeningupäevikute ja analüüsilehtede näiteid. «Kõik selleks, et meil õnnestuks välja töötada tarkvara, mida neil endil vaja on. Tegu on maailma treenerite paremikuga, kelle kogemustest saavad võita ka kõik teisedki treenerid,» ütles Saag. Seega kogub Sportlyzer näiteid spordiklubide ja treenerite tööst kogu maailmast, et rakendust saaks kõikjal müüa.

Sportlyzeris töötavatest inimestest paljud on ka ise spordiga seotud. «Meil on karatekad, sõudjad, kiirrulluisutajad, triatleet, ujuja, jalgpallur, hokimängija ja isegi üks Eestis haruldase drag racing klubi liige,» loetleb tegevjuht. Saagi sõnul on kogemus näidanud, et eelnev sporditaust võimaldab inimesel kiiremini oma töösse sisse elada.

«Meie meeskonnas on mitmeid endisi ja praegusi sportlasi ja treenereid, kelle kogemused aitavad meil tootearenduses ja turunduses tekkivate küsimärkide rägastikus kergesti otseteid leida.» Saag lisab, et ta ei kujuta ette, kuidas saaks nii erilise tarkvara taga olev meeskond ilma isikliku spordikogemuseta hakkama.

Eesti spordiklubidest kasutavad Sportlyzerit Trismile, FC Elva, Tabasalu jalgpalliklubi, JK Kuusalu Kalev, karateklubi Falco, Pärnu sõudeklubi jpt.