Vadi: Ülikoolis peaksime rohkem arutama, mida tähendab vastutus

Küsimustele vastab põhikirja rakendamise komisjoni liige, majandusteaduskonna juhtimise õppetooli juhataja Maaja Vadi.

Veebruarikuu UT ajakirjas valutavad tudengiesindajad südant juhtimisküsimuse osas ülikoolis. Kui palju on teie hinnangul praegu ülikooli juhtidel otsustusõigust? Millised võiksid olla ülikoolis töötavate juhtide volitused?

Arutelu ülikooli struktuurist tuleks alustada tõsiasjast, et tegemist on tegevusvaldkonnaga, kus organisatsioonis on kaks nn käsuliini: kompetentsust arvestav ehk akadeemiline ja täitevvõimu esindav ehk administratiivne. Ülikooli teeb keerukaks see, et vahel on need ühe isiku käes, vahel mitte ning seetõttu tuleb küsida: millist otsustusõigust silmas peetakse?

Tartu ülikool tegi suure sammu nende lahtisidumise osas siis, kui kadus nõue, et professori amet oleks seotud õppetooli juhtimisega. Üks kolleeg tõi kunagi kaunis tabavalt esile, et professori tööjuhendis oli lause: professor omab õppetooli ning sellest loobuti. Isiklikult on mul olnud võimalus mitmel korral neid rolle siiski ühendada ja pean ütlema, et volituste puudumine pole mind takistanud, pigem on taltsutanud teadmine, et volitustega kaasneb ka vastutus.

Ma arvan, et ülikoolis peaksime palju rohkem arutama seda, mida tähendab vastutus nii administratiivses kui ka akadeemilises plaanis. Vastutuse sisu tõlgendusi on palju ja kui need on liiga erinevad, ei saa organisatsioon oma tööd tasakaalustatult korraldada. Ühe näitena tooksin põhikirjast mõtte, et oma eesmärkide täitmiseks loob Tartu ülikool inspireeriva õpi- ja töökeskkonna ning edendab oma liikmeskonna loomingulise, kultuurilise ja sportliku eneseteostuse võimalusi.

Esimene tegevjuht ülikoolis on just majandusteaduskonnas. Mida kasulikku näete tegevjuhi ametis varasema süsteemiga võrreldes? Ehk teisisõnu – kas ja kuidas ülikoolile sellised töötajad kasulikud olla saavad?

Majandusteaduskonnas on tõesti administratiivseid rolle uuel moel vaadatud. Hetkel on vara hinnata selle muutuse järelmeid ja ilmselt saab seda teha alles pärast valdkonna uudse funktsiooni käivitumist. Kindlasti on administratiivsete rollide sisu ümbervaatamine vajalik siis, kui haldusalas olevate töötajate hulk küündib sadadesse. Sellele annab tuge teadmine, et organisatsioonide analüüsimisel räägitakse nn kümnete, sadade ja tuhandete seadustest, pidades silmas just liikmete hulka ja sellega kaasnevaid korrastamise vajadusi.

Põhikirja komisjon on julgustanud valdkondi tegema suuremaid muutusi, kui struktuurimuudatuste ettepanekud. Milliseid sisulisi muudatusi teie ootaksite, kui struktuurist edasi mõelda?

Põhikirja juurutamisel on tehtud erinevaid ettepanekuid ning seda peamiselt suurte üksuste toimimise vaatenurgast. Kahtlemata on see vajalik, kuid tahan välja tuua, et ei tohiks unustada seda, et samaväärselt vajab läbi mõtlemist see, et teaksime, kuidas toimub töö nende sees. Teisiti öeldes: kus toimub kollegiaalne diskussioon, kuhu ja kuidas koonduvad inimesed, kes tegelevad sarnaste õppe- ja teadusteemadega jne. See on töökorralduslike üksuste (nn õppetoolide või mõne teise nimetusega kooslus) küsimus ning laias laastus on ju tegemist akadeemiliste rollide esindajate ühendamisega. Pean seda väga oluliseks, sest ülikool tähendab kollegiaalset otsustamist ja individuaalset vastutust.