Maailma keelte ja kultuuride kolledži direktori Kersti Lepajõe sõnul on uue kolledži näol tegemist kompaktsema ja efektiivsema tervikuga, mis teeb keeleõppe kättesaadavamaks nii üliõpilastele kui ka teistele huvilistele.

Mida maailma keelte ja kultuuride kolledž endast kujutab?

Kolledž loodi kahe institutsiooni baasil ehk liideti germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut ja keelekeskus, kuna mõlemad institutsioonid tegelesid võõrkeeleõppega. Omavahel liideti õppekavaline keeleõpe ja üleülikooliline võõrkeeleõpe. Eelkõige tehti seda seepärast, et pakkuda keeleõppevõimalusi ja korraldada tööd kolledžis efektiivsemalt ja paindlikumalt.

Kolledž pakub kogu ülikoolile keeleõpet, ühelt poolt õppekavalist ja teisalt annab see võimaluse ka teistel erialadel õppivatel tudengitel keeli õppida või näiteks keeleõpet kõrvalerialana võtta, valides siis anglistika, germanistika või mõne kõrvaleriala vahel.

Õppida saab 25 keelt, nende seas on eksootilisemad näiteks jaapani, hiina, türgi ja pärsia keel. Kõige enam õpitavad keeled on muidugi inglise, vene, saksa ja prantsuse keel. Seega on valik üsna lai ja väga tähtis on seejuures võimalus õppida oma eriala oskuskeelt, sest näiteks tavaline inglise keele õpe võib jääda meditsiinitudengi jaoks kitsaks.

Miks otsustati luua uus kolledž?

Meil on palju õppejõude, keda me saame nüüdsest tunduvalt mõistlikumalt tööle panna ja teatud mõttes oli ka palju dubleerimist, mida me saame tänu uuele kolledžile vähendada. Muidugi ei ole tegemist väga suure muutusega, kuid nüüd saab inglise keele õppejõud õpetada näiteks anglistika erialal ja õpetada keeli ka teiste erialade tudengitele. Minu arvates oli see väga mõistlik otsus ja kõiki võimalusi tuleb kasutada võimalikult optimaalselt.

Missugused muudatused on veel ees?

Meil on kavas luua tudengite isiklik nõustamissüsteem, kus õppejõud ja juhendav professor oleks tudengile mentoriks. See on väga vajalik, sest tihti on ained pealkirjade järgi ja sisult küll huvitavad, aga et neist kõigist tuleks üks mõistlik tervik, selleks on mõnikord vaja nõustamist. Me tahame vältida olukorda, kus tudeng võitab aineid siit ja sealt, saab vajaliku punktisumma kätte, kuid lõpptulemuseks on ei tea mis. Tahame, et tudengid suudaksid kokku panna mõistliku terviku, mis rahuldaks nende soove ja huve parimal viisil.

Minu arvates peaks igal inimesel olema läbimõeldud õpitee. Seda on ka mujal ülikoolides rakendatud, et õpitee kokkupanek on osa õpingutest. Tudeng võib vajada ainete ja moodulite kombineerimisel abi. ÕIS on üsna keeruline süsteem ja õppejõuna olen ma kohanud tudengeid, kellega tulebki esimeses loengus kõik läbi arutada. Mõnes mõttes juhib ÕIS ammu meie elu, kuid kas see peaks ikka nii olema? Tudengil peaks olema abiline ja teenäitaja ja see peab olema inimene, mitte elektrooniline vahend. Inimlik kontakt on palju olulisem.

Kes hakkavad tudengeid juhendama?

Nii programmijuhid kui ka eriala professorid. See, kuidas ühes või teises osakonnas nõustamissüsteem korraldatakse, on veel läbirääkimiste küsimus. Kuid me oleme selles suunas juba suuri samme teinud.

Juhendamise juures on oluline ka tuutorite koolitus, sest noor inimene usub ikkagi teist noort inimest ja teise tudengi kogemus on lõpmata tähtis. Tänapäeval ei ole enam ülikoolides sellist tugevat kursusevaimu või ühtehoidmist, kuna üliõpilased vahelduvad ja on erinevatelt erialadelt. Tuutori näol võiks olla tegemist kaastudengiga, kelle poole on võimalik murede ja küsimuste korral pöörduda. Noor inimene on mõnikord väga hea nõustaja.

Mis muutub tudengite jaoks?

Praegu oleme muutnud magistriõppekavasid, uuenenud on Euroopa keelte ja kultuuride ning võõrkeele õpetaja õppekava. Kuid plaanime muuta ka bakalaureuseõpet. Vaatame bakalaureuseõpet selle pilguga, et üliõpilased oleksid võimalikult hästi magistriõppeks ette valmistatud. Ja et tudeng õpiks mitut keelt, et ta saaks olla mitme võõrkeele õpetaja, sest selliseid õpetajaid on meie koolides väga vaja. Seega suureneb mitme keele õppimise võimalus ja ka väljastpoolt kolledžist on võimalik võtta kõrvalerialasid.

Me oleme välja töötanud moodulid, et ka teiste erialade tudengid saaksid meie kolledžist mooduleid võtta ja nii kõrvaleriala omandada.

Tudengite jaoks muutub süsteem lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kolledž pakub varasemast enam võimalusi, sest üliõpilasel on võimalik valida paljude moodulite ja õpiteede vahel. Süsteem on tõenäoliselt paindlikum, kuid siin peab tudeng olema ise aktiivne ja teadlik õppekava kokkupanija.

Kuidas on õppejõud muudatustesse suhtunud?

Mulle tundub, et üsna kenasti. Ma ei näe siin praegu erilisi probleeme, sest kõik on paindlikud, mõistlikud ja õppimisvõimelised. Õppejõud on alati olnud inimesed, kes suhtuvad maailma uudishimulikult ja tulevad muutustega kaasa. Ma pole märganud, et keegi oleks sellele vastu seisnud.

Peale selle on mul väga hea meel näha õppejõudude seas palju noori inimesi, sest minu arvates on see oluline, et noored oleksid ülikoolis töötamisest huvitatud. See, et noored on õppinud maailma ülikoolides, annab õppetööle juurde palju optimismi.

Kuivõrd muutuvad keeleõpe ja muud teenused kättesaadavamaks?

Keelte õppimise võimalus on tudengite jaoks kindlasti palju suurem. Teise teaduskonna tudeng saab võtta üleülikoolilisi keeleõppe aineid, aga ka näiteks slaavi osakonna mooduleid, kui soovitakse omandada kõrvaleriala.

Õppejõududele ja ülikooli töötajatele keeleõppe võimaluste pakkumine jätkub nii nagu varem. Tahame pakkuda ka kvaliteetset tõlketeenust, et ülikool ei peaks kasutama tõlkebüroode teenuseid, kui meil on endal olemas väga pädevad inimesed. See süsteem tuleb kindlasti käima saada, et ülikooli enda inimesed saaksid meie kolledžist keelealast nõustamist ja abi.

Kas peale tudengite on ka teistel võimalus keeli õppida?

Jah, muidugi. Keeli võib tulla õppima igaüks. See võimalus oli ka varem, et keelekeskus pakkus välja keelekursusi. Kuid kindlasti võiks seda võimalust tunduvalt rohkem reklaamida, et siin on võimalus käia näiteks õhtuti õppimas mõnda keelt või kultuurilugu. Me pakume kõigile kvaliteetset keeleõpet.

Oleme mõelnud, et võiksime pakkuda keeleõpet ka gümnaasiumi õpilastele. Praegustes oludes, kus B ja C õppekeelena valitakse aina vähem saksa ja prantsuse keelt, annaks ülikool võimaluse neid keeli edasi õppida. Näiteks, kui noor on õppinud prantsuse keelt ja koolis süvendatud kursusi enam ei pakuta, siis on võimalik tulla siia ja oma keeleõpinguid jätkata.

Millega peab kolledž veel tööd tegema?

Üsna oluline on see, et inimesed, kes siin töötavad, hakkaksid koostööd tegema. Et üksteist toetataks ja austataks. Ma loodan väga, et inimesed on valmis koostööd tegema, olema avatud ja valmis tegutsema, et kolledž hakkaks mõlema institutsiooni poolt toimima. Näiteks kui keelekeskusel on väga palju keeleõpetuse metoodika ja didaktika kogemusi, kuidas võimalikult efektiivselt keelt õpetada, siis seda oskust tuleks rakendada ka õppekavade puhul ja vastupidi. Keeleõppesse tuleks samuti tuua teaduslikku mõtlemist.

Et omavaheline koostöö sujuks, korraldame seminare ja õppejõult õppejõule õpetamise päevi.

Kus asub maailma keelte ja kultuuride kolledž?

Praegu paikneb see igal pool, osa on Jakobi 2 majas, osa Lossi 3 hoones ja suur hulk osakondi on Paabelis (Ülikooli 17).

Meil on plaanis tuua kolledž Lossi 3 hoonesse, sest seal on slavistid ja anglistid juba olemas. Kuid läbirääkimised alles käivad ja veel ei saa lõplikult öelda, kus me asuma hakkama. Esimene läbirääkimiste ring on möödas ja mina olen optimistlik. Kuni otsusteni töötame edasi siin, kus me praegu oleme.

Magistrikoolid

Magistriõppekohtade alatäituvus viimasel paaril aastal on tinginud õppekavade ümberkorraldamise. Filosoofiateaduskonnas koondub magistriõpe kolme suure magistrikooli ümber: keeleteaduse ja tõlkeõpetuse magistrikool, ajaloo-, kirjandus- ja kultuuriteaduste magistrikool ning õpetajakoolituse magistrikool.

Reformi peamine eesmärk on muuta magistriõpe atraktiivsemaks, pakkudes üliõpilastele parimat kvaliteeti, paindlikku õpiteed, individuaalset spetsialiseerumist, huvitavaid praktikavõimalusi ja dialoogivõimalust kompetentsete õppejõududega erinevatelt erialadelt.

Magistrikoolide eesmärgid:

• Edendada erialadevahelist ehk õppekavade ülest koostööd õppetöös, mis võib luua uut sünergiat ja tõhustada ka teaduskoostööd;
• Õppetöö optimaalne korraldamine, mis kasutab paremini ära õppejõudude kompetentsi ja väldib dubleerimist;
• Paindlikud õpiteed: üliõpilaste valikuvõimaluste suurendamine ning võimalus kujundada oma erialast profiili vastavalt huvidele;
• «Nutika» spetsialiseerumise võimaldamine interdistsiplinaarsuse suurendamise kaudu;
• Ingliskeelse õppe osakaalu suurendamine õppekavades;
• Praktika tagamine kõigis õppekavades;
• Teiste teaduskondade kompetentsi kaasamine FL õppetöösse, võimaldades üliõpilastel valikainete mooduli kaudu ehk 12 EAP ulatuses teaduskonnaväliste erialade abil eripärast spetsialiseerumist;
• Luua efektiivsem tudengite nõustamissüsteem, kuna magistrikoolide valiku- ja spetsialiseerumisvõimalused nõuavad üliõpilaste tõhusamat nõustamist;
• Mitmekesisemate võimaluste loomine õpetajakoolituses, arvestades lõimitud õppe vajadust ning õpetaja-identiteedi tugevdamine vastava magistrikooli loomise näol FL-s, tõhusas dialoogis teiste teaduskondadega.