10.02.1943–18.02.2013

Toivo Rinne sündis sõjapäevil Tartus. Tema isal oli väike tehas, mis varustas Saksa okupatsioonivägesid pakkevahenditega. See vabastas küll isa Saksa sõjaväkke minekust, kuid idast ohustas lähenev punavägi.

Pärast ebaõnnestunud põgenemiskatset läände tuli perel küüditamishirmus koos väikeste lastega tihti elukohta vahetada. Lõpuks leiti rahulikum kodukoht Tartu lähedal Vasulas, kuhu rajati ilus maakodu. Vasulas sai Toivo isast suure riikliku aiandi mesinik ja isalt õppis Toivo juba noorena mesilaste pidamise saladusi.

Esialgu oli Toivol soov õppida loomaarstiks, kuid õpingud Eesti põllumajandusakadeemias katkestas kolmeaastane sundteenistus nõukogude armee lennuväes. Pärast kroonust vabanemist ja pere loomist tuli loobuda edasistest õpingutest ja leida kindel töökoht. Pärast mõningaid katsetusi õnnestus Toivol saada tööle Tartusse, tolleaegse teaduste akadeemia juurde hiljuti loodud radiosüsiniku laboratooriumi. Tal ei olnud küll keemiku haridust, kuid ettevõtliku ja õpihimulisena suutis noormees peagi omandada laboratoorseks tööks vajalikud oskused ja teadmised. Koos vanemate keemikutest kolleegidega töötati Tartu labor nii hästi üles, et teistest Nõukogude Liidu laboritest tuldi siia kogemusi omandama. Tekkisid koostöösidemed mitmete Nõukogude Liidu juhtivate teadusasutustega ning osaleti ka ühisekspeditsioonidel Karjalas, Polaar-Uraalides, Kesk-Aasias ja Mongoolias. Välitööd toimusid sageli rasketes looduslikes tingimustes, kus toimekast ja füüsiliselt tugevast Toivo Rinnest oli alati suur ning sageli lausa asendamatu abi.

Hea suhtlemisoskuse ja heatahtlikkusega oskas ta luua silla ka kõige erinevamate rahvuste ja lahknevate tõekspidamistega ekspeditsiooniliikmete vahel.

Kõige suurem ja aeganõudvaim töö tuli aga Toivo Rinnel teha hiljem Tartus, ekspeditsioonidel kogutud proovide laboratoorsel ettevalmistamisel ja dateerimiseks vajaliku loenduspreparaadi väljatöötlemisel – benseeni sünteesil. Oma pika tööstaaži vältel valmistas ta dateeringuteks ette ligi 3000 proovi, mis andsid vastuse paljudele teadusprobleemidele ja üldhuvi pakkuvatele küsimustele.

Tänu headele koostöösidemetele suhtuti Tartu radiosüsiniku labori töötajatesse kui võrdväärsetesse teaduspartneritesse, mis väljendus teadustulemuste avaldamisel ühiste publikatsioonide ja konverentsiettekannetena, kus ka Toivo Rinne sage kaasautor.

Heatahtliku ja abivalmis kolleegina oli Toivo lugupeetud ja armastatud. Nagu väljendas Toivot mälestades tema üks kolleege, oli Toivo nagu labori päiksekiir.

Toivo Rinne pikaajaline tubli töö leidis tunnustuse ja hinnangu, pälvides 70. sünnipäeval TÜ rektori tänukirja ja ülikooli väikse medali, seda paraku aga ajal, mil ta ise oli juba lootusetult haigena tõvevoodis.

Arvi Liiva ja teised kolleegid TÜ geoloogia osakonnast