15. märtsil avanes teine institutsionaalsete uurimistaotluste (IUT) voor, mida korraldab hiljuti aastaseks saanud Eesti teadusagentuur (ETAG). See on tähtis kogu Eesti teadlaskonnale, sest rahastuse maht ulatub 12 miljoni euroni. Seda on kaks korda rohkem kui esimeses taotlusvoorus.

Esimene IUT-i voor oli Tartu ülikooli teadlastele edukas, sest 42 esitatud taotlusest finantseeriti täpselt pooli, 75% kogu jagatavast rahast jõudis TÜ teadlasteni. Edukate IUT-i taotlustega seotud varasemate sihtfinantseerimise (SF) ja ETF-i grantidega saadud 4,5 miljonit eurot on kindlasti rahaliselt hea tulemus (kasv 12%), kuigi, kui arvestada kõiki ülikoolis lõppenud SF-i teemasid ja grante, on kogu tulemus veidi miinuses. Esimene personaalsete uurimistaotluse voor kulges üle ootuste tulemuslikult, kus ülikooli teadlaste 27-le rahastatud projektile lisandus veel 1,38 miljonit eurot (63% kogusummast). Seega on ETAG-i korraldatud esimesed taotlusvoorud olnud TÜ teadlastele igati edukad.

Mida õppida IUT-i esimesest taotlusvoorust? TÜ rahastatud taotluste keskmine maht on kasvanud 215 000 eurot. See on kaks korda suurem kui aasta tagasi viimases SF-i voorus. Selle tulemusel rahastab riik varasemaga võrreldes vähem uurimisrühmi. Samuti on vaja märkida, et rahastuse said teemad, mille hinded olid väga head või veel paremad. Seega on taotluse uudsus, taotlejate pädevus, teadustöö kvaliteet ning rahvusvaheline konkurentsivõime väga tähtsad ning kompromissid ei ole võimalikud. Võib prognoosida, et ka 2013. aasta voorus jäävad mitmed tugevad taotlused rahastuseta ETAG-i käsutuses olevate vahendite piiratud mahu ja pingelise konkurentsi tõttu. Seepärast peavad taotlejad tõsiselt läbi mõtlema, kus nad on kõige läbilöögivõimelisemad ja kas tulemuslikuks taotlemiseks on olemas kogu pädevus või on vaja taotlus esitada koos mitme varem eraldi tegutsenud uurimisrühmaga.

Eelmise taotlusvooru tulemustest selgus ka, et eelis oli nn klassikalistel fokusseeritud granditaotlustel, võrreldes nende taotlejatega, kes keskendusid laiemalt teatud eriala järjepidevusele. Selles mõttes ei kajastunud institutsionaalsuse mõõde eelmise vooru tulemustes kõige paremini. Teisalt on see konflikt rahastusmehhanismi sisse programmeeritud, mis võimaldab teadus- ja arendusasutustel rahastada kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust ning ajakohastada ja ülal pidada selleks vajalikku taristut. Sarnastel tingimustel aga konkureerivad ja samast allikast tuleb rahastada ka neid uurimissuundi, mis ei konkureeri nn teaduse olümpiamedalile, kuid mis on vajalikud Eesti arenguks laiemalt. Ei ole võimalik ühe rahastusskeemiga lahendada algselt vastandlikke ülesandeid: ühelt poolt rahastada maailma tipptasemel teadust ning teisalt katta ühiskonna ning kõrghariduse ja teaduse laiemaid vajadusi.

Tartu ülikool tegi ettepaneku kasvatada institutsionaalsust viisil, mis oleks andnud teadus- ja arendusasutuste käsutusse lisavahendeid: nimelt baasfinantseerimise või IUT-ga kaasneva üldkulu osa suurendamisega, mida oleks võimalik kasutada kirjeldatud probleemide lahendamiseks. Üldkulu määra suurendamiseks on teinegi tähtis põhjus: ülikooli nii uued kui ka renoveeritud laborihooned on tehnoloogilisemad kui eales varem, millega kaasneb infrastruktuurikulu kasv, rääkimata elektrihinna tõusust. Sellest loomulikult teadlastele uurimistööks lisaressurssi ei tule ja parim lahendus oleks rahastuse kasv, mis on peatunud juba mõni aasta tagasi seoses rahutute aegadega maailmamajanduses.

Teadusasutuste 30% oluliste uurimisteemade nimetamise õigus, mis on juba tekitanud teadlastes õigustatud pahameelt, ei lahenda kujunenud olukorda institutsionaalsuse mõttes. See soosib eelkõige väikesi asutusi, kus ainus või üks vähestest teemadest saab teiste taotlejatega võrreldes kahepunktise eelise. Loodetavasti ei alanda see pikemas perspektiivis teadustöö kvaliteeti, kahandades seeläbi Eesti teaduse üldist konkurentsivõimet. Meie eesmärk on ju tagada kvaliteetne teadustegevus vajalikel erialadel, mitte lihtsalt mõne organisatsiooni säilimine, küsimata midagi tulemuslikkuse kohta.

Tänavuses IUT-i taotlusvoorus, kus jagatakse ümber ligi pool kogu rahast, on Tartu ülikooli senatil võimalus valida taotlusi kuni 1,8 miljoni euro ulatuses. Arvestades teaduskondade esitatud taotluste planeeritavaid eelarveid (keskmiselt 318 000 eurot), tähendab see ligi kuue eelistuse määramist, mis ülikooli tänavuste taotluste koguarvust on veidi üle 10%. Lähtudes tulevikus ümberjagatavast teadusraha hulgast, saab 2014. aastal valida samamoodi kolm taotlust ning 2015. aastal vaid ühe.

Vajalike teemade valikuprotsess on käivitunud ning diskussioonid teaduskondades alanud. Senatis toimunud arutelust jäid kõlama mõtted, et järgida tuleks valdkondade tasakaalustatud arengu põhimõtteid, võtta arvesse taotlejate kvaliteeti, teadus- ja arendusosakonnas koostatud taustaandmete analüüse ja teaduskondade ettepanekuid. See annab arengukava komisjonile hea stardipositsiooni IUT-i taotluste eelistuste ettepaneku koostamisel senatile, kes teeb lõpliku valiku oma aprillikuu istungil. Ka hindamiskomisjon saab tänavu anda täpsustunud tingimustes oma panuse institutsionaalsete aspektide arvestamisel. Sügisel annab käesolev taotlusvoor vajaliku tagaside esimest korda rakenduvale eelistuste süsteemile ja selle jätkusuutlikkusele. Samas eelistatakse teaduse üldisest finantseerimise loogikast lähtuvalt kindlasti olukorda, kus reeglistik on paigas ning igal aastal ei järgne suuri muudatusi, nagu see seni on juhtunud.

Tänavuses IUT-i taotlusvoorus on Tartu ülikoolis koostamisel 57 taotlust. Esialgne taotletav finantseerimise maht on 18 miljonit eurot. See ületab lõppeva 52 teema mahu kolmekordselt. Taotlejad on teinud korraliku kodutöö, et mehitada need taotluste kvaliteedi tagamiseks parimal viisil ning moodustada taotlused kõige tugevamatest uurimisrühmadest. Sellest annab tunnistust teemade arvu suurenemine vaid viie võrra ning teaduskonnaüleste ühistaotluste ettevalmistamine. Teaduskonnaüleseid taotlusi valmistavad ette loodus- ja tehnoloogiateaduskond, sotsiaal- ja haridusteaduskond kasvatusteadustes, sotsiaal- ja haridusteaduskond ja õigusteaduskond farmakoloogia, psühholoogia ja meditsiini kokkupuute alal.

Kindlasti on taotlusvoor tähtis kogu ülikoolile, sest ümber jagatakse 43% kogu meie teadlaste käsutada olevast SF-i ja ETF-i rahast. Näiteks majandusteaduskonnas, raamatukogus ja geenivaramus lõppeb sel aastal nende ainus teadusteema, keemia instituudis on lõppevate teemade hulk väga suur (86%). Sama tähtis on taotlusvoor mitmetele teadusharudele, kus on sellel aastal sarnane olukord: sporditeadustes, riigiteadustes, majandusteaduses, kommunikatsiooni- ja infoteadustes, matemaatikas, maateadustes ja filosoofias. Esmakordselt valmistatakse ette taotlusi (TÜ-st kuus ja kaastaotlejana veel ühes) ja hakatakse finantseerima tuumiktaristuid, kuhu kuuluvad Eesti teaduse teekaardi seni rahastust leidnud objektid. Paraku ei saa toetus neile Eesti teaduse lipulaevade olema eriti mahukas, sest selleks on ette nähtud vahendeid ligi pool miljonit eurot.

Lõpetuseks soovin kõigile taotlejatele visadust väljapaistvate ideede vormimisel konkurentsivõimeliseks taotluseks. Ei tohi ka unustada plaane personaalsete uurimistoetustega. Teatavasti ei tohi põhitäitjad neis projektides kattuda. Loodan, et TÜ teadlased jätkavad endiselt eduga tegutsedes teadusrahade hankimist.