2013. aastal esitatakse institutsionaalse uurimistoetuse taotlusi 15. märtsist 30. aprillini. Koondtaotlus ja sellele lisatavad andmed esitatakse Eesti teadusinfosüsteemi ETIS kaudu.

Taotluste hindamist korraldab Eesti teadusagentuur, taotlusi hindab hindamisnõukogu, kes moodustab hindamiseks valdkondlikud ekspertkomisjonid. Ekspertkomisjonid lähtuvad oma töös kirjalikest retsensioonidest,  mille annavad taotlustele valdavalt väliseksperdid. Iga taotlust hindab vähemalt kaks eksperti.

Alates käesolevast aastast on asutustel võimalus koondtaotluses näidata ära kõige olulisemad teemad, lähtudes asutuse strateegilistest eesmärkidest. Algavas taotlusvoorus kõige tähtsamatele teemadele taotletava toetuse kogusumma võib olla kuni 30% 2013. aastal lõppevate taotleja sihtfinantseeritavate uurimisteemade summast või asutuse väikseima lõppeva sihtfinantseeritava teema maht. Asutuse strateegiliselt olulisteks nimetatud teemade puhul lisandub teema olulisuse hindamisel automaatselt kaks punkti. Nii võivad asutusele strateegiliselt olulised teemad koguda hindamisel maksimaalselt 20, kõik teised teemad aga kuni 18 punkti.

Teema tähtsus nii asutuse kui ka riigi jaoks, teadus- ja arendusasutuse senine roll, praegused ülesanded ja eesmärgid ning jätkusuutlikkus on üks neljast hindamiskriteeriumist. Uurimisteema taotluse puhul hinnatakse veel kavandatava uurimisteema põhjendatust, põhieesmärke, püstitatud hüpoteese, meetodite ja tegevuskava kvaliteeti. Uurimisteemat elluviiva meeskonna puhul hinnatakse põhitäitjate senise teadustöö tulemuslikkust ning meeskonna optimaalset koosseisu teema täitmiseks. Samuti antakse hinnang teema täitmiseks vajaliku taristu olemasolule ja seisundile.

Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustab uurimisteemade taotluste valdkondlikud pingeread, mille aluseks on taotlustele antud lõpphinded. Hindamisnõukogu fikseerib valdkondliku rahastuse proportsioonid ja võimaliku valdkondadevahelise ümberjaotuse suuruse enne hindamise algust hindamisnõukogus.

Teine oluline muudatus algavas taotlusvoorus on see, et teadusasutusele tagatakse sihtfinantseeritavate teadusteemade ja institutsionaalsete uurimistoetuste rahastamine vähemalt 85% ulatuses eelmise aasta SF-i ja IUT-i vahendite kogumahust. Tänavu esitatakse uurimistoetuse taotlusi 2014. aastaks ning võrdlusaastaks on 2013. aasta.

Uurimisteema juht võib olla doktorikraadi või sellele vastava (välisriigi) kvalifikatsiooniga isik, kes on valdkonnas tunnustatud teadlane ja kes töötab uurimisteema täitmise ajal vähemalt 0,5 tööajaga uurimistoetust taotlevas teadus- ja arendusasutuses. Lisaks uurimisteema juhile näidatakse taotluses kuni viis uurimisteema täitmisel osalevat põhitäitjat, kelle kvalifikatsiooni arvestatakse taotluse hindamisel. Lisaks nendele võivad olla teema täitmisse kaasatud ka teised täitjad.

Uurimisteema taotluses saab teha ettepaneku teiste institutsionaalsete uurimisteemade või sihtfinantseeritavate teadusteemade liitmiseks või lõpetamise tõttu vabanevate ressursside suunamiseks uurimisteemasse. Erinevalt eelmise aasta taotlusvoorust ei saa Eesti teadusfondi otsusega eraldatud grante 2013. aastal taotletavate uurimisteemadega liita.

Uurimisteema eelarve koostamise kohta on Eesti teadusagentuuri koduleheküljel eraldi juhend, mis näitab ära personalikulu arvestusliku määra ning juhend teiste otseste kulude arvutamiseks. Personalikulud peaksid moodustama eksperimentaalsetel teadusteemadel vähemalt 60% otsestest kuludest ja mitteeksperimentaalsetel teemadel vähemalt 80% otsestest kuludest. Kraadiõppurite stipendiume taotluses eraldi välja ei tooda, need on osa personalikuludest. Hindamisnõukogu ettepanekul kehtestatakse täiskohaga töötajate personalikulu määr. Arvestuslik personalikulu koosneb brutopalgast koos kõigi riiklike maksudega. See on suurus, mille järgi eraldatakse raha, aga mis ei ole asutustele siduv töötasu määramisel.

Lisaks personalikuludele eraldatakse teema täitmiseks muudeks otsesteks teadustöö kuludeks (sh aparatuuri ja seadmete soetamiseks, lähetuskuludeks, teadustöö publitseerimisega seotud kuludeks jms) eksperimentaalse teadusteema puhul kuni 40% ja mitteeksperimentaalsete teadusteemade puhul kuni 20% teema otseste kulude mahust (personalikulu + muud otsesed teadustöö täitmise kulud). Taotlusvormil kirjeldatakse need kulud etteantud eelarveridade kaupa, lisades igale reale selgituse, milleks kulu on planeeritud. Hindamisnõukogu hindab kuluridade põhjendatust, võttes arvesse taotluse valdkondlikku spetsiifikat. Hindamisnõukogu võib oma otsust põhjendades vähendada teisi otseseid kulusid.

Selle aasta institutsionaalse uurimistoetuse taotlusvooru maht on ligikaudu 11,7 miljonit eurot. Seda on peaaegu kaks korda nii palju kui eelmisel aastal institutsionaalse uurimistoetuse taotlusvoorus. Seda summat ei saa aga vaadata eraldiseisvana sihtfinantseerimiseks eraldatud rahastusest ning teadusasutustele teadus- ja arendustegevuseks eraldatud raha on aasta-aastalt isegi mõnevõrra vähenenud: 2008 oli see 24,741 miljonit eurot, 2010. aastal 23,047 miljonit eurot ja 2012. aastal 22,970 miljonit eurot. Olukorras, kus institutsionaalse uurimistoetuse taotluste kogumaht ületas vabanevaid ressursse enam kui neli korda, oli hindamisnõukogu eelmise aasta taotlusvooru järel väga raske dilemma ees. Uurimistoetuse eesmärk on rahastada teadus- ja arendusasutuste kõrgetasemelist teadus- ja arendustegevust. Kui võtta aluseks vaid see üks kriteerium, siis isegi nende 17 taotluse puhul, mis said hindeks 4,5 või 5, ületas vajaduspõhise rahastamismudeli rakendamisel taotluste maht 2012. aastal vabanenud rahalisi vahendeid ühe miljoni euro võrra.

Teiselt poolt on IUT-i ülesanne tagada teadustegevuse järjepidevus ja väljakujunenud teadusvaldkondade teatud tasakaal. Ainult kõige kõrgema hinde saanud 17 taotluse finantseerimise puhul poleks sellist järjepidevust suudetud tagada ei teadus- ja arendusasutuste ega ka teadusvaldkondade lõikes. Hindamisnõukogu leidis õigustatult, et olemasolevate äärmiselt piiratud ressursside puhul ei ole vajaduspõhise rahastamismudeli täielik rakendamine 2013. aastal veel võimalik, ilma et see oluliselt kahjustaks Eesti teadusasutuste ja -valdkondade järjepidevust ning jätkusuutlikkust. Seega rahastati kokku 31 uut taotlust.

Konkurentsipõhine teadusrahastuse taotlemine on muutnud Eesti teadlased tugevaks ja konkurentsivõimeliseks ka maailmas, paraku ei ole rahastamise maht jõudnud kvaliteedi paranemisele järele, mis tähendab, et rahastamist ei leia mitte väga head taotlused, vaid parimatest parimad.

Hindamisnõukogu teeb esialgsed otsused uurimistoetuste määramiseks septembri lõpus ning saadab need seejärel asutustele tutvumiseks ja tagasisideks. Lõpliku otsuse institutsionaalse uurimistoetuse rahastatavate teemade kohta kinnitab haridus- ja teadusminister 2014. aasta riigieelarve kinnitamise järel.

Lisainformatsioon institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise kohta, hindamisjuhendid ja eelarve koostamise põhimõtted on kättesaadavad: http://www.etag.ee/rahastamine/institutsionaalne-uurimistoetus/