Teadsin juba ülikooli astudes, et tahan vähemalt korra proovida tudengielu mõnes välisülikoolis. Kindel siht silme ees, leidsingi mõned aastad hiljem end Kieli ülikoolikliiniku inimtühjas ja pimedas loengusaalis kaasatoodud porgandilõike nosimas ning endalt mõttes pärimas: «Kuhu ma küll sattunud olen?! Loodetavasti olen õiges kohas!».