Novembrist jaanuarini Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritöödes uurisid noored teadlased lähemalt näiteks jutustamispraktikat sotsiaalmeedias, töösuhteid, pärilikku jämesoolevähki ja asjade interneti turvariske. Kõigi kaitstud töödega saab tutvuda ülikooli DSpace’is, kaitsmisele tulevaid väitekirju on võimalik lehitseda ülikooli raamatukogu lugemissaalis.

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Lauri Kann kaitses ajaloo alal doktoritööd „Inimohvritega revolutsioonisündmused Eesti linnades 1905. aastal“.

Väitekirjas vaadeldakse 1905. aasta Eesti revolutsioonisündmusi Soomes, Lätis, Leedus, Poolas, Valgevenes ja Ukrainas toimunu taustal ning otsitakse vastust küsimustele, kes olid inimohvritega vägivalla peamised põhjustajad ja millistel asjaoludel traagilised sündmused kujunesid. Väitekiri toetab seisukohta, et Vene keisririigi lääneosas aset leidnud ohvriterohkete meeleavalduste pihta tulistamiste mõju revolutsiooni edasisele arengule oli tegelikult suurem, kui see revolutsiooni käsitlustes kajastub.

Juhendaja prof Tõnu-Andrus Tannberg, oponent kaasprof Mart Kuldkepp (Londoni Ülikooli Kolledž).

Marit Karelson kaitses germaani-romaani filoloogia alal doktoritööd „Le Temps d’engagement dans les œuvres d’André Gide et de Johannes Semper: les univers fictionnels entre l’élan vital et la littérature engagée“ („Värvatuse aeg André Gide’i ja Johannes Semperi loomingus: fiktsionaalsed maailmad „eluhoo“ ja „värvatud kirjanduse“ vahel“).

André Gide’i ja Johannes Semperi loomingu analüüsimiseks kujundatakse doktoritöös mõiste „värvatuse aeg“, mis viitab kirjaniku aktiivsele püüdele muuta oma teoste kaudu ühiskonda. Mõlema kirjaniku teostes tekib aeg, kui tegelaste kehad esinevad kujutluspiltidena, mis võivad asuda iseendast väljaspool. Tegelaste võrgustiku arenemist võib mõtestada kui ühiskonna arengu võrdpilti: nii Semperi kui ka Gide’i jaoks on oluline indiviidi aktiivsus ühiskonna kujundamisel.

Juhendaja kaasprof Tanel Lepsoo, oponendid prof Jean-Michel Wittmann (Lorraine’i Ülikool) ja dots Kaia Sisask (Tallinna Ülikool).

Imar Yacine Koutchoukali kaitses religiooniuuringute alal doktoritööd „Our ʿirbīt is not like your ʿarabiyya“: Linguistic and socio-political change in late antique South Arabia (550–850 AD)“ („„Meie ˁirbīt ei ole nagu teie ˁarabiyya!“ Lingvistilised ja sotsiopoliitilised muutused hilisantiikses Lõuna-Araabias“).

Lõuna-Araabia (praegune Edela-Saudi-Araabia, Jeemen ja Lääne-Omaan) keeleline olukord muutus islamieelsel ning varase islami ajastul palju, kuid sellest on säilinud vähe allikaid. Uurimine näitas, et araabia keele kõnelejad jõudsid neile aladele sajandeid enne prohvet Muhamedi sündi. Pärast islami teket tõukas araabia keel kohalikud keeled Lõuna-Araabia äärealadele, kuid osa pärismaisest kultuurist ja ajaloost säilis tänu rahvuslike traditsioonide kirjapanemisele ja levitamisele islamikogukonnas.

Juhendajad kaasprof Amar Annus, lektor Peter A. Webb (Leideni Ülikool) ja õppejõud Iwona Gajda (Prantsusmaa Riiklik Teadusuuringute Keskus), oponent dots Peter Stein (Jena Friedrich Schilleri Ülikool).

Milda Kurpniece  kaitses läänemeresoome keelte alal doktoritööd „The Livonian jussive in the context of the Central Baltic area“ („Liivi jussiiv Kesk-Balti areaalis“). 

Eesti ja liivi keelel on palju ühist, üks nendest sarnasustest on eraldi vorm kaudsete käskude, nõudmiste jms väljendamiseks: jussiiv ehk möönev kõneviis. Liivi jussiiv erineb aga eesti omast nii morfoloogiliselt, süntaktiliselt kui ka semantiliselt: selle abil edastatakse peale käskude, nõudmiste, õhutuste, lubade, soovide ja möönduste ka otstarvet ja küsimusi nii 1., 2. kui ka 3. isikus. Enamikus teistes keeltes oleks see harjumatu või lausa võimatu.

Juhendajad prof Birute Klaas-Lang ja lektor Miina Norvik, oponent prof Axel Holvoet (Vilniuse Ülikool).

Indrek Ojam kaitses eesti kirjanduse alal doktoritööd „Stseeni poeetika ja eesti modernistlik romaan“.

Doktoritöös konstrueeritakse modernistliku kirjanduse lugemismudel, mis võimaldab stseeni mõiste abil tuvastada uute tajuilmade tulekut kirjandusse, ja tõlgendatakse selle mudeli abil eesti proosakirjanduse teoseid. Töös jõutakse seisukohale, et stseeni poeetika mõiste toimib kirjandusteaduse jaoks kõige viljakamalt, kui narratoloogia ja fenomenoloogia meetodeid täiendatakse ajalooliste kontekstidega, mis võivad pärineda sotsioloogia, soouuringute, tehnoloogia jm ajaloo valdkondadest.

Juhendaja kaasprof Jaak Tomberg, oponendid vanemteadur Epp Annus (Tallinna Ülikool) ja Cornelius Hasselblatt (Groningeni Ülikool).

Tuuli Pern kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritööd „Affective-imaginative modelling in semiotic context: A Vichian perspective“ („Afektiiv-kujutluslik modelleerimine semiootika kontekstis: vicolik perspektiiv“).

Itaalia 18. sajandi filosoof Giambattista Vico oli üks esimesi, kes rõhutas, et inimese mõtlemine ei ole ainult ratsionaalne, vaid selles osalevad ka meeleline taju, inimlikud kired ja kujutlusvõime. Kujutlusvõime abil loodud mudelid on motiveeritud subjektiivsest kehalisest kogemusest ja afektiivsetest reaktsioonidest. Doktoritöös asetatakse Vico kujutlusvõime mõiste, mis on aluseks maailma mõtestamisel, üldisemasse semiootika konteksti, arvestades Tartu traditsiooni.

Juhendaja prof Kalevi Kull, oponendid prof Jaan Valsiner (Aalborgi Ülikool) ja prof Luca Tateo (Oslo Ülikool).

Maili Pilt kaitses folkloristika alal doktoritööd „Kogemuslood ja koosloome: sissevaateid jutustamispraktikasse sotsiaalmeedias ja selle uurimise metodoloogiasse“.

Doktoritöös keskendutakse jutustamispraktikale sotsiaalmeedia keskkondades, mis võimaldavad naistel jagada oma kogemuslugusid emaks saamisest ja olemisest. Oma loo jagamise ajend võib olla toetuse otsimine, väärarusaamade kummutamine või lihtsalt igapäevane suhtlus ja infovahetus. Muu hulgas leiab tööst veebietnograafia uusi eestikeelseid termineid ja tõdemuse, et sotsiaalmeedias võib uurijal olla otstarbekas loobuda oma kohalolust teatamisest ja nõusoleku küsimisest.

Juhendajad lektor Ergo-Hart Västrik ja juhtivteadur Mare Kõiva (Eesti Kirjandusmuuseum), oponent prof Piret Paal(Paracelsuse Meditsiiniline Eraülikool).

Arturs Pokšans kaitses etnoloogia alal doktoritööd „Upbringing in places of scarcity: reproduction of violence and inequality in Latvian residential education“ („Üleskasvatus nappuse tingimustes: vägivalla ja ebavõrdsuse taastootmine Läti institutsionaalses hariduses“).

Läti haridus- ja sotsiaalsete tugisüsteemide üks osa on olnud internaadiharidus, mida ei oldud siiani teaduslikult uuritud. Doktoritööst selgus, et pidevalt muutuvad sotsiaalsed tingimused muudavad ka internaadihariduse ebastabiilseks. Ainus püsitegur selles süsteemis on domineerimissuhted, mis aitavad kaasa vägivalla pidevale taastootmisele. Vägivald ja ebavõrdsus eksisteerivad sümbioosis, kus ühe olemasolu nõuab ja tekitab teist.

Juhendajad prof Kristin Kuutma ja kaasprof Aivita Putniņa (Läti Ülikool), oponendid juhtivteadur Agita Lūse (Riia Stradiņši Ülikool) ja nooremteadur Sonja Trifuljesko (Helsingi Ülikool).

Rebeka Põldsam kaitses etnoloogia alal doktoritööd „Why are we still abnormal?!“ History of discourses on non-normative sex-gender subjects in Estonia“ („„Kas ikka veel oleme ebanormaalsed?!“ Uurimus Eesti normivälise soolisuse ja seksuaalsuse kohta käivate diskursuste ajaloost“).

Möödunud saja aasta seksuaalseid ja soolisi norme uurivas doktoritöös nähtub, et igal uuritud perioodil on normivälist seksuaalsust ja soolisust mõtestatud eri moodi. Domineerivat diskursust on kujundanud ka seadused ja teadus, millesseksuaalsuse ja soolisusega seotud norme korduvalt ümber mõtestati. Näiteks nõukogude ajal olid meeste homoseksuaalsed suhted kriminaliseeritud, naiste homoseksuaalsus ja sooline mitmekesisus aga hoopis maha vaikitud.Toonane aeg mõjutab tugevalt ka praegusi arusaamu.

Juhendajad prof Ene Kõresaar ja prof Raili Marling, oponendid lektor Tuula Juvonen (Tampere Ülikool) ja kaasprof Andrés Brink Pinto (Lundi Ülikool).

Eva-Liisa Roht-Yilmaz kaitses etnoloogia alal doktoritööd „Converting identities and moralities: Pentecostal Christianity among the Roma in Estonia and Latvia“ („Identiteeti ja moraali pöörates: nelipühilus romade seas Eestis ja Lätis“). 

Alates 1990. aastate algusest on Eestis tegutsenud Soome roma nelipühimisjonärid, kes keskendusid Eesti ja Läti Vidzeme piirkonna roma vähemusele. Nelipühilusse pöördunud romad peavad otsima tasakaalu kahe maailma vahel, sest nelipühilastel on esiplaanil usklik identiteet ja sellega kaasnev moraalikoodeks, kuid roma kogukonda kuulumiseks on vajalikud oma suhted ja kultuurilised väärtused.

Juhendaja kaasprof Laur Vallikivi, oponendid juhtivteadur Inese Runce (Läti Ülikool) ja kaasprof Magdalena Slavkova (Bulgaaria Teaduste Akadeemia).

Danila Rygovskiy kaitses folkloristika alal doktoritööd „Women in Russian old belief: religious practices and public imagination on the example of Siberian and Estonian old believer communities“ („Naised vene vanausuliste kultuuris: religioossed praktikad ja avalikud ettekujutused Siberi ja Eesti vene vanausuliste kogukondade näitel“).

Doktoritöös käsitleti naiste kasvavat rolli vene vanausuliste religioossetes praktikates ja kirikuelu juhtimises, täpsemalt uuriti pomoorlaste ja fedossejevlaste (Eestis) ning tšasovennõje vanausuliste (Siberis) kogukondi. Nõukogudeaegne usuvaenulik poliitika ning kultuuri ja majanduse moderniseerimine mõjutas vanausuliste külade soolist tasakaalu: naisi oli palju rohkem kui mehi. Naised juhtisid ka palvelaid. Tasakaal säilis külades, kus naiste õlule jäi majapidamine, meestele aga jahindus ja kalapüük.

Juhendaja lektor Ergo-Hart Västrik, oponendid dots Elina Kahla (Helsingi Ülikool) ja teadur Jeanne Kormina (École pratique des hautes études (EPHE)).

Aleksejs Samarins kaitses vene ja slaavi filoloogia alal doktoritööd „Литературная позиция и творчество С. А. Ауслендера в 1906–1908 гг.“ („Sergei Auslenderi kirjanduslik positsioon ja looming aastatel 1906–1908“).

See doktoritöö on esimene terviklik analüüs kirjanik Sergei Auslenderi 1906.–1908. aasta kirjanduslike ja kriitiliste tekstide kohta ning võtab kokku tema kirjandusliku arengu algusaastad. Uurimistöö kinnitab vajadust õppida tundma unustatud autorite pärandit ja selgitab kirjaniku loomingulise meetodi spetsiifikat, mis väljendub ajaloolise, kirjandusliku ja biograafilise materjali kunstilises ja mitmetasandilises sünteesis.

Juhendaja lektor Roman Voitehhovitš, oponendid prof Ludmila Sproģe (Läti Ülikool) ja kaasprof Gennadi Obatnin (Helsingi Ülikool).

Auli Viidalepp kaitses semiootika ja kultuuriteooria alal doktoritööd „The expected AI as a sociocultural construct and its impact on the discourse on technology“ („Oodatav tehisintellekt kui ühiskondlik-kultuuriline konstrukt ja selle mõju tehnoloogiadiskursusele“).

Tehisintellekti tuleks mõista kui kogu tooteahela tervikut, mis hõlmab kasutatud ressursse ja nii materiaalset kui ka semiootilist mõju terve planeedi tasandil. Doktoritöös välja pakutud ontoloogilise mudeliga kirjeldatakse tehisintellektipõhiseid süsteeme kui kompleksseid kooslusi, arvestades nende ühiskondlik-materiaalset korrastatust ningüleilmset majanduslikku ja materiaalset kujunemist, aga ka mõju keskkonnale, ühiskondlikele institutsioonidele ja semiosfäärile.

Juhendaja prof Timo Maran, oponendid prof Kay Lynette O’Halloran (Liverpooli Ülikool) ja prof Donald Francis Favareau (Singapuri Riiklik Ülikool).

Sotsiaalteaduste valdkond

Mark Kantšukov kaitses majandusteaduse alal doktoritööd „Valuation of companies under the distributed profit taxation system“ („Ettevõtete väärtuse hindamine jaotatud kasumi maksustamise süsteemi tingimustes“).

Jaotatud kasumi maksustamise tingimustes tegutsevate ettevõtete väärtust ei saa hinnata samamoodi nagu teiste, eeskätt klassikalise tulumaksusüsteemi tingimustes tegutsevate ettevõtete väärtust. Doktoritöös töötati välja mudelid, mida saab rakendada reaalsete, jaotatud kasumi maksustamise ja klassikalise tulumaksusüsteemi tingimustes tegutsevate nii finantsiliselt võimendamata kui ka võimendatud ettevõtete väärtuse hindamiseks.

Juhendajad kaasprof Priit Sander ja prof Toomas Haldma, oponendid prof Stefan Dierkes (Göttingeni Georg Augusti Ülikool) ja prof Aaro Hazak (Tallinna Tehnikaülikool).

Laura Helena Kivi kaitses majandusteaduste alal doktoritööd „Regional labour markets and assimilation of foreign labour force“ („Regionaalsed tööturud ja välistööjõu assimileerumine“).

Euroopa regionaalsete tööturgude vahel eksisteerib oluline ruumiline sõltuvus. Euroopa Liidus on ruumilised ülekanded tugevnenud paralleelselt tööjõu liikuvuse kasvuga ja regioonid saavad üldiselt naaberalade tööhõivemäära tõusust kasu.Sisserändajate peredega seotud mehhanismid, nt ühiste väärtuste ja sotsiaalsete võrgustike ülekandumine ning naabruskonna mõju, võivad mõjutada sissetulekute mobiilsust, kuid selgus, et kuigi kohaliku keele õpe aitab tööd leida, ei too see kaasa palgatõusu.

Juhendaja em-prof Tiiu Paas, oponendid kaasprof Matti Sarvimäki (Aalto Ülikool) ja prof Kadri Männasoo (Tallinna Tehnikaülikool).

Märt Masso kaitses sotsioloogia alal doktoritööd „Employment relations in Estonia: employee control, participation and work accommodation in co-determining working conditions“ („Töösuhted Eestis: töötajate kontroll ja osalus töötingimuste kaasotsustamisel”).

Eesti töötajatel on suurem otsustusõigus oma tööaja ja -meetodite üle, kuid väiksem võimalus iseseisvalt või ühiselt kohandada tööd terviseseisundi järgi. Doktoritöö tulemused näitavad, et võimalus ise oma tööelu mõjutada toob kaasa kvaliteetsema töö, aga ka parema tööalase eneseteostuse, hoitud tervise või töö- ja eraelu tasakaalu. Kollektiivne töötingimuste mõjutamine suurendaks ka väiksemate valikuvõimalustega töötajate individuaalseid võimalusi ja parandaks töötingimusi.

Juhendaja prof Maaja Vadi, oponent prof Eglė Butkevičienė (Kaunase Tehnikaülikool).

Vladyslav Soloviov kaitses majandusteaduste alal doktoritööd „The role of culture for innovative processes“ („Kultuuri roll innovatsiooniprotsessides“).

Kultuuril on pidev ja mitmetahuline mõju innovatsioonitegevusele igas ühiskonnas eri tasanditel, nii otseselt kui ka vahendajate kaudu. Parem arusaamine riigisisestest kultuurilistest erinevustest aitab pakkuda paremaid viise konfliktide lahendamiseks, kogukonna turvatunde suurendamiseks ja inimestevaheliste kommunikatsiooniprobleemide kahandamiseks.

Juhendaja prof Anneli Kaasa, oponendid prof Eric Davoine (Fribourgi Ülikool) ja prof Tiit Elenurm (Estonian Business School).

Iuliia Trabskaia kaitses majandusteaduse alal doktoritööd „Idea and opportunity identification and implementation within the entrepreneurial process and journey“ („Idee ja võimaluse tuvastamine ja rakendamine ettevõtlusprotsessis ja -teekonnal“).

Doktoritöös uuritakse ettevõtlusvõimalusi mõjutavaid tegureid, sh ettevõtja afektiivset ettekujutust olukordadest ja ettevõtluse ökosüsteemiga seotud elementidest, rakendades neid kontseptsioone eri valdkondades, k.a kultuuri- ja teadmuspõhistes sektorites. Pakutakse välja uudne arusaam ettevõtluse olemusest, avades mehhanisme, mis mõjutavad edukaid ettevõtmisi.

Juhendaja em-prof Tõnis Mets, oponendid prof Markus Reihlen (Lüneburgi Leuphana Ülikool) ja prof Tiit Elenurm (Estonian Business School).

Meditsiiniteaduste valdkond

Liis Ilves kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Metabolomic profiling of chronic inflammatory skin diseases“(„Krooniliste põletikuliste dermatooside metaboloomiline profileerimine“).

Doktoritöös uuriti kolme kroonilise põletikulise nahahaiguse – psoriaasi, atoopilise dermatiidi ja lameda lihheni – all kannatavaid patsiente. Haigete ja tervete inimeste naha- ja vereproovide võrdlusest saadud teadmised aitavad paremini mõista nahahaiguste patogeneetilisi mehhanisme. Kuna lameda lihheniga patsientide veres täheldati muutusi, mis võivad olla seotud kaasuvate haigustega, julgustavad ehk töö tulemused arste lameda lihheniga patsientidel rutiinselt kontrollima düslipideemiat.

Juhendajad prof Külli Kingo, teadur Aigar Ottas, kaasprof Viljar Jaks ja teadur Paula Reemann, oponent prof Harri Alenius (Helsingi Ülikool).

Triinu Keskpaik kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Quality indicators and non-ischemic myocardial injury in emergency medicine“ („Kvaliteediindikaatorid ja südamelihase mitte-isheemiline kahjustus erakorralises meditsiinis“).

Doktoritöös keskenduti ägeda kõhuvaluga raskes seisundis ja tõsise rindkeretraumaga patsientidele erakorralise meditsiini osakonnas. Leiti, et nii raske rindkeretraumaga patsientidel kui ka ägeda kõhuvaluga patsientidel, kellel ei määrata rutiinselt troponiini, esineb sageli varjatud südamelihasekahjustus. Adekvaatse ravi aluseks olev valu tugevus on EMO-s sageli dokumenteerimata ja aeg valuravini liiga pikk; samuti selgus, et ägeda kõhuvaluga haiged viibivad EMO-s kauem, kui kvaliteedinõuded ette näevad.

Juhendajad prof Joel Starkopf ja prof Peep Talving, oponent prof Beat Schnüriger (Berni Ülikooli haigla).

Priit Pauklin kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Hemodynamic and biochemical characteristics of patients with atrial fibrillation and anticoagulation of ≥65-year-old patients with atrial fibrillation in Estonia“ („Kodade virvendusarütmiaga patsientide hemodünaamiline ja biokeemiline profiil ning ≥65 aastaste kodade virvendusarütmiaga patsientide antikoagulantravi Eestis“).

Sagedasim rütmihäire maailmas, kodade virvendusarütmia häirib märkimisväärselt elukvaliteeti ja suurendab ajuinsuldi riski kuni viis korda. Doktoritöös uuriti esmakordselt Eestis püsiva antikoagulantravi kasutamist ja leiti, et see onäärmiselt vähene. Samuti selgus, et rütmihäirega patsientidel on tervetega võrreldes jäigemad arterid ja suuremale kodade virvendusarütmia kordumise riskile viitavad veel mitmed näitajad.

Juhendajad kaasprof Priit Kampus ja prof Jaan Eha, oponent kaasprof Peter M. Nilsson (Lundi Ülikool, Malmö Ülikooli haigla).

Laura Roht kaitses arstiteaduse alal doktoritööd „Hereditary colorectal cancer syndromes in Estonia“ („Pärilikud kolorektaalvähi sündroomid Eestis“).

Kuni 10% kolorektaal- ehk jämesoolevähi juhtudest on pärilikud. Doktoritööst selgus, et 22,3%-l jämesoolevähiga patsientidel esines haigusseoseline pärilik geenimuutus ning et enam kui pooltel üle 50-aastastel kolorektaalvähiga patsientidel diagnoositi Lynchi sündroom. Seetõttu on edaspidi soovitatav teha asjaomaseid uuringuid kõigile kolorektaalvähi patsientidele sõltumata vanusest. Geneetilised uuringud on olulised ka tervete pereliikmete vähiriskihindamisel, et langetada vähisuremust.

Juhendajad prof Katrin Õunap, kaasprof Tiina Kahre ja lektor Jaan Soplepmann, oponent kaasprof Toni Tapani Seppälä(Tampere Ülikool).

Marit Salus kaitses liikumis- ja sporditeaduste alal doktoritööd „Effect of sprint interval training on body composition, cardiorespiratory fitness, blood biochemical markers and bone health in adolescent boys with obesity“ („Sprindi intervalltreeningu mõju rasvunud teismeealiste poiste keha koostisele, kardiorespiratoorsele võimekusele, vere biokeemilistele markeritele ning luutervisele“).

Viimasel aastakümnel on hakatud kestvustreeningu asemel aktiivsemalt kasutama intensiivset intervalltreeningut, milles lühiajalised spurdid vahelduvad puhkepausidega. Doktoritöö tulemused näitavad, et sprindi intervalltreening vähendas rasvunud teismelistel poistel keha rasvamassi protsenti, langetas metaboolse sündroomi riski skoori ning suurendas kardiorespiratoorset võimekust ja alajäsemete luu mineraalset tihedust. Seega on see noorele organismile tervise parandamiseks sobilik treeningumeetod.

Juhendajad prof Jaak Jürimäe ja prof Vallo Tillmann, oponent prof Arvydas Stasiulis (Leedu Sporditeaduste Ülikool).

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Egils Avots kaitses füüsikalise infotehnoloogia alal doktoritööd „Brain abnormality detection using statistical analysis of individual structural connectivity networks and EEG signals“ („Aju ebanormaalsuse tuvastamine individuaalsete struktuuriliste ühenduvuse võrkude ja EEG signaali statistilise analüüsi abil“).

Doktoritöös käsitleti Alzheimeri tõve ja kliinilise depressiooniga seonduvaid aju kõrvalekaldeid, mis on mõõdetavad tänapäevaste ajukuvameetodite MRI ja EEG-ga. Töö tulemused näitavad, et masinõpet ja EEG andmeid on võimalik kasutada neuroloogiliste haiguste täpseks tuvastamiseks ja klassifitseerimiseks. Väljatöötatud lähenemisviisi täiendavaks kinnitamiseks on vaja rohkem kliiniliselt usaldusväärseid andmeid.

Juhendajad prof Gholamreza Anbarjafari ja kaasprof Maie Bachmann (Tallinna Tehnikaülikool), oponent prof Aušra Saudargiene (Leedu Terviseteaduste Ülikool).

Robin Gielen kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritööd „Diversity and ecological role of pathogenic fungi in insect populations“ („Patogeensete seente liigirikkus ja ökoloogiline roll putukapopulatsioonides“).

Putukate arvukust hoiab kontrolli all suur suremus, mida põhjustavad kiskjad, parasitoidid ja patogeenid. Patogeenidest on just seentel kõige suurem potentsiaal pakkuda alternatiivi pestitsiididele. Doktoritöös uuriti patogeensete seente mitmekesisust putukate looduslikes populatsioonides ja kirjeldati nende poolt põhjustatud suremuse mustreid populatsioonidünaamika ja evolutsioonilise ökoloogia kontekstis. Muu hulgas tuvastati putukaid tõvestavaid mikroobe mitmetel seeneliikidel, mille puhul neid varem ei teatud.

Juhendajad prof Toomas Tammaru ja kaasprof Kadri Põldmaa, oponent kaasprof Nicolai V. Meyling (Kopenhaageni Ülikool).

Nurlan Kerimov kaitses informaatika alal doktoritööd „Building a catalogue of molecular quantitative trait loci to interpret complex trait associations“ („Komplekstunnuste geneetiliste seoste tõlgendamine molekulaarsete kvantitatiivse tunnuse lookuste andmebaasi abil“).

Doktoritöös loodi koostöös paljude partneritega ulatuslik kvantitatiivse tunnuse lookuste (QTL) andmebaas, mis hõlmab 127 erinevat inimese rakutüüpi ja kude. Andmebaas eQTL Catalogue on näidanud oma väärtust mitmetes teadusprojektides, parandades arusaamist inimese haiguste ja muude tunnuste geneetilistest alustest. Muu hulgas võimaldab see uute uurimismeetodite ilmnemisel kiiresti algandmeid uuesti analüüsida ja arenevas genoomiuuringute valdkonnas ajaga kaasas käia.

Juhendaja lektor Kaur Alasoo, oponendid prof Gregory C. Gibson (Georgia Tehnoloogiainstituut) ja dr Emma Davenport (Wellcome Sangeri Instituut).

Mariann Koel kaitses rakubioloogia alal doktoritööd „The molecular interactions between trophoblast and endometrial cells in embryo implantation“ („Trofoblastide ja endomeetriumi rakkude molekulaarsed interaktsioonid embrüo implantatsioonil“).

Doktoritöös püüti paremini mõista mehhanisme, mis reguleerivad embrüo kinnitumist emaka limaskestale, ja töötati välja uus geenide aktiivsuse analüüsi meetod, et leida viljatusravi saavale naisele embrüo siirdamiseks parim aeg. Saadud teadmised aitavad oluliselt kaasa tulevastele reproduktiivuuringutele, luues uusi võimalusi embrüo edukaks siirdamiseks ning viljatuse diagnostikas ja ravi tõhustamisel kasutatavate uute biomarkerite arendamiseks.

Juhendajad kaasprof Viljar Jaks, prof Andres Salumets ja kaasprof Kaarel Krjutškov, oponent dr Kalle Rytkönen (Turu Bioteaduste Keskus).

Moorits Mihkel Muru kaitses füüsika alal doktoritööd „Modeling the cosmic web with the Bisous method“(„Universumi kärgstruktuuri kaardistamine Bisous’ mudeliga“).

Doktoritöö tulemused näitasid, et Bisous’ mudel, mis otsib tumeaine filamentide tuvastamiseks galaktikate ahelaid, on universumi kärgstruktuuri modelleerimiseks usaldusväärne meetod. Mudeli karakteriseerimine on tähtis tulemuste korrektseks tõlgendamiseks ja fotomeetriliste andmete kasutamine võimaldab mudelit rakendada rohkematele andmetele. Pidev metoodika arendamine ja vaatlusvõimekusega kaasas käimine aitab täiendada teadmisi kärgstruktuurist ja galaktikate evolutsioonist.

Juhendaja prof Elmo Tempel, oponent dr Weiwuang Cui (Madridi Autonoomne Ülikool).

Yogesh Kumar kaitses keemia alal doktoritööd „M-N₄ macrocycle-based catalysts for electrocatalysis of oxygen reduction and oxygen evolution“ („M-N₄ makrotsüklilised katalüsaatorid hapniku redutseerumis- ja eraldumisreaktsiooni elektrokatalüüsiks“).

Uuringute eesmärk oli selgitada välja hapniku redutseerimis- ja eraldumisreaktsiooni elektrokatalüütilist aktiivsust määravad tegurid, et leida seosed materjalide struktuuri ja omaduste vahel ning arendada veelgi paremaid katalüsaatoreid.Katsetatud materjalid näitasid anioonvahetusmembraaniga kütuseelementides ja õhuelektroodina tsink-õhk-akudessuurepärast jõudlust ning mõnedki neist ületasid kaubanduslike väärismetallkatalüsaatorite jõudluse.

Juhendajad prof Kaido Tammeveski, teadur Elo Kibena-Põldsepp ja teadur Srinu Akula, oponent teadur Justus Masa(Max Plancki Keemilise Ökoloogia Instituut).

Abasi-Amefon Obot Affia kaitses informaatika alal doktoritööd „A framework and teaching approach for IoT security risk management“ („IoT turvariskide haldamise raamistik ja õpetamismeetod“).

Doktoritöös uuriti kahe juhtumiuuringu käigus tervet asjade interneti süsteemi hõlmavaid turvariske ja konkreetsetproovifunktsiooni, et hinnata asjade interneti arhitektuuril põhineva turvariskide haldamise raamistiku rakendatavustturvamurede lahendamisel. Pakuti välja ka häkatoni õppemudel, mis soodustab raamistiku praktilist rakendamist ning aitab mõista ja ületada turvariske.

Juhendajad prof Raimundas Matulevicius ja kaasprof Alexander Nolte, oponendid prof Guttorm Sindre (Norra Loodusteaduste ja Tehnoloogia Ülikool) ja prof Jari Porras (Lappeenranta-Lahti Tehnikaülikool ja Aalto Ülikool).

Tõnn Paiste kaitses geoloogia alal doktoritööd „Early evolution of the genus Amorphognathus and updated Sandbian (Upper Ordovician) conodont biostratigraphy in Baltoscandia“ („Perekonna Amorphognathus varajane evolutsioon ja Sandby lademe (Ülem-Ordoviitsium) uuendatud konodondi-biostratigraafia Baltika ürgmandri läbilõigetes“.

Doktoritöös täpsustatakse perekonna Amorphognathus liigilist koosseisu, levikut ja varajast evolutsiooni Eesti ja Rootsi läbilõigetes. Saadud teadmistest lähtudes tehti Põhja-Atlandi regiooni konodontide biotsonaalsuse põhjalik revisjon, mis mõjutab märkimisväärselt nii edasisi teadusuuringuid kui ka geoloogilist praktikat. See võimaldab edaspidi parandada Eestis koostatavate geoloogiliste kaartide kvaliteeti ja võrrelda Läänemere-äärseid uuringuid paremini mujal tehtavate uuringutega.

Juhendajad prof Tõnu Meidla ja vanemteadur Peep Männik (Tallinna Tehnikaülikool), oponent teadur Jan Audun Rasmussen (Museum Mors, Taani).

Eliisa Pass kaitses zooloogia ja ökoloogia alal doktoritööd „The effect of managed forest-wetland landscapes on forest grouse and nest predatio“ („Majandatud metsa-märgalamaastike mõju metsakanalistele ja pesarüüstele“).

Doktoritöö tulemustest selgus, et kõikidel uuritud metsamajandusvõtetel on kas otsene või kaudne negatiivne mõju meie metsa-märgalamaastikel elavatele kanalistele: metsisele, tedrele ja laanepüüle. Nende arvukuse languse põhjuseks arvatakse olevat just inimtekkelised suured maastikumuutused. Nii kõnealuse kolme metsakanalise kui ka sadade teiste liikide elupaikade hoidmiseks on hädavajalik säilitada suuri, vähese inimtegevusega mitmekesiseid soomaastikke.

Juhendajad prof Asko Lõhmus ja teadur Marko Mägi (TÜ ja Keskkonnaamet), oponent kaasprof Grzegorz Mikusiński(Rootsi Põllumajandusülikool).

Kaspar Reier kaitses molekulaarbioloogia alal doktoritööd „Quantity, stability and disparity of ribosomal components inEscherichia coli stationary phase“ („Muutused ribosoomi ja ribosoomiga seotud valkude kogustes soolekepikese statsionaarses kasvufaasis“).

Ribosoomvalkude (r-valkude) uurimine on hädavajalik, et mõista molekulaarseid mehhanisme nagu antibiootikumiresistentsus, valgusünteesi regulatsioon ja kontroll ning ribosoomide kokkupanemine ja lagundamine. Doktoritöös uuriti ribosoomide stabiilsust ning võimekust sünteesida valke statsionaarses kasvufaasis, ennekõike keskendudes r-valkudele. Saadud tulemused täiendavad teadmisi ribosoomide ja nende poolt läbi viidava valgusünteesi kohta mitteoptimaalsetes kasvutingimustes.

Juhendajad kaasprof Aivar Liiv ja kaasprof Jaanus Remme, oponent prof Suparna Chandra Sanyal (Uppsala Ülikool).

Linda Rusalepp kaitses taimeökoloogia ja ökofüsioloogia alal doktoritööd „The impact of environmental drivers and competition on phenolic metabolite profiles in hybrid aspen and silver birch“ („Keskkonnategurite ja konkurentsi mõju hübriidhaava ja arukase fenoolsete metaboliitide profiilile“).

Taimed sünteesivad aineid, mis leevendavad kahjulikku keskkonnamõju, tõrjuvad herbivoore, patogeene jms. Kaitseainete suur osakaal võib aga pärssida taime kasvu. Välitingimustes tehtud katsete tulemusel selgus, et kaitseainete sisaldus võib viidata puu konkurentsistaatusele, aga ka ressursside kättesaadavusele keskkonnas. See teadmine suunab metsamajandajaid puistute kasvupotentsiaali tõhusamaks kasutamiseks vähendama varajast harvendamist.

Juhendajad kaasprof Priit Kupper, dr Anu Sõber ja prof Tõnu Püssa (Eesti Maaülikool), oponent vanemteadur Virpi Virjamo (Ida-Soome Ülikool).

Pavlo Tertychnyi kaitses informaatika alal doktoritööd „Machine learning methods for anti-money launderingmonitoring“ („Masinõppemeetodid rahapesu tõkestamise jälgimiseks“).

Rahapesu on märkimisväärne oht üleilmsetele finantssüsteemidele, sest võimaldab kurjategijatel varjata raha ebaseaduslikku päritolu ja suunata see seaduslikku ringlusse. Doktoritöös loodi eri raamistikke kombineeriv lahendus, mis võimaldab tuvastada rahapesu automaatselt. Lahendust testiti tegelike andmete põhjal, kasutades kliendiprofiile, tehingute ajalugu ja rahapesuvastastelt ekspertidelt saadud teavet. Tulemusi hinnati arvutuslike katsete ja domeeniekspertide tagasiside kaudu.

Juhendaja prof Marlon Dumas, oponendid prof Fethi Rabhi (Uus-Lõuna-Walesi Ülikool) ja prof Branka Hadji-Misheva (Berni Rakenduskõrgkool).