Ärevus on eluks vajalik ja tavapärane reaktsioon, mis aitab ohu korral kiiresti reageerida. Probleemiks võib kujuneda liigne ärevus või ärevus olukorras, kus tegelik oht puudub.

Rahvusvahelise üliõpilaste eluolu uuringu „Eurostudent“[1] Eesti küsitluse tulemused näitavad, et viimase kuue aastaga on enesel vaimse tervise probleeme tajuvate üliõpilaste osakaal kasvanud ligi viis korda. Kõige rohkem kurdetakse masenduse ja ärevuse üle – esimest nimetas 11% vastanutest, teist 10%.

Tudengid tunnevad tihtipeale ärevust mõistagi õpingute pärast: kuidas õppekavast kinni pidada ja eksamid ära teha, mil moel tulla toime esinemis- ja sotsiaalärevusega ning kuidas saada jagu kombest ülesandeid edasi lükata. Ehkki umbes kolmveerand Eesti üliõpilastest on teadlikud õppe- ja psühholoogilise nõustamise võimalusest, on õppetööga seotud nõustamist kasutanud neist vaid 10% ja psühholoogilist nõustamist 9%.

Abi on olemas

Tartu Ülikooli nõustamiskeskuses pakuti 2022. aastal psühholoogilist nõustamist 2071 korda. Enam kui pooltel pöördumistel – 1211 juhul – oli üheks põhjuseks ärevus.

Nõustamiskeskuse psühholoog Anne Tullus ütles, et ärevus on eluks vajalik ja tavapärane reaktsioon, mis aitab ohu korral kiiresti reageerida. Probleemiks kujuneb aga liigne ärevus või ärevus olukorras, kus tegelik oht puudub.

„Ärevust esineb tõesti palju ja see häirib üliõpilasi. Kui ärevust on liiga palju, ei suudeta õppetööle keskenduda. Liigne ärevus võib pärssida julgust proovida erinevaid asju või isegi küsida abi. Nii ei pruugi tudeng realiseerida oma võimeid ja see võib viia näiteks kehva kvaliteediga lõputööni või sootuks ülikoolist välja langemiseni,“ kirjeldas ta.

Eelmisel aastal kaitses Tullus psühholoogia instituudis magistritöö, mille käigus ta töötas välja grupinõustamise programmi üliõpilaste toetamiseks õppekeskkonnas tekkinud ärevuse korral. Kuna ärevusega toimetuleku programmi järele on suur vajadus, jätkab ta rühmanõustamisega ka edaspidi.

Ühes nõustatavas rühmas on kuni kaheksa osalist – magistritöö analüüsiosas selgus, et just see on kõige optimaalsem rühma suurus – ja kokku saadakse seitse korda semestris, sh üks kord eksamisessiooni ajal. Iga kokkusaamine kestab kaks tundi, mille jooksul saavad osalejad oma kogemust analüüsida ja seda teistega jagada ning õppida uusi võtteid ärevusega toimetulemiseks.

„Iga inimese ärevus on erinev, kuid rühmaliikmetel leidub ka sarnasusi. On südantsoojendav näha, kuidas nad vahel avastavad: „Mul on ka nii!“ ja üksteist toetavad. Kuna osalejaid pole palju, annab see võimaluse harjutada turvalises keskkonnas ka (esialgu) võõraste inimeste ees rääkimist. Näited tulevad enamasti eksami- ja esinemisärevusest, kuid rühmas omandatavaid oskusi saab väga edukalt kasutada ka teistes eluvaldkondades,“ kinnitas Tullus.

Tema magistritöö näitel saab öelda, et sekkumisgrupis osalenutel vähenesid sotsiaalne ärevus ja üldärevus varasemaga võrreldes olulisel määral. Samuti olid algusega võrreldes märgatavalt madalamad depressiooni ja asteenia – jõuetuse – ilmingud.

Tõmba ärevusele pidurit!

Koos magistritöö tegevusuuringuga on Tullus nüüdseks nõustanud nelja rühma.

„Iga rühm on ainulaadne, kuid kõigis neis on olnud väga inspireerivad tudengid. Nendega peetud aruteludest olen palju ka endale kõrva taha pannud ja nii saan nõustamismeetodit pidevalt täiustada,“ rääkis Tullus.

Osalejad on anonüümses tagasisides kiitnud grupinõustamise vormi ja ülesehitust – neile meeldib, et igal kohtumisel on kindel teema. Üks nõustamise läbinud üliõpilane selgitas, et grupinõustamine aitas tal oma mõtteid ja tundeid palju selgemalt näha ning ta õppis oma ärevusele varakult pidurit tõmbama.

„Õppisin eristama oma tundeid teiste inimeste eeldatavatest tunnetest ja arvamustest, mis pole tihti muud kui vaid mu enda fantaasia vili. Õppisin, et kui ma tõesti tahan midagi mulle olulist teha, ületab sellest tekkiv rõõm mitmekordselt ka teiste inimeste võimaliku pahameele,“ kirjeldas osaleja.

Teine rühmas osalenu kirjutas, et leidis mitmeid toredaid ja toimivaid ideid, kuidas vähendada igapäevast muretsemist, ja et neid saab edukalt kasutada ka väljaspool ülikooli. Üks nõustamisgrupi loovtöödest ongi oma tööriistakohvri koostamine: iga osaleja valib välja just teda toetavad võtted ja mõtted ning paneb need endale sobivas vormis paberile, et need käepärast oleks.

Anne Tulluse sõnul on enim kasutatavate võtetena seni nimetatud füüsilist liigutamist, mis aitab mõtted selgemaks saada, kirjutamist, lähedastega suhtlemist, n-ö mõttelõksude teadlikku märkamist, mõtete ümberhindamist ja oma tööriistakohvris olevate nippide kasutamist.

Ärevuse leevendamiseks mõeldud grupinõustamine on levinud mure leevendamiseks küll väike, aga siiski tähtis lisalahendus. Oktoobrist alates hakkab koos käima sügissemestri rühm, millega saab liituda kohtade täitumiseni. Kõigil huvitatutel tasub ühendust võtta aadressil anne.tullus [at] ut.ee.

Vaimse tervisega seotud küsimuse, mure või kahtlusega võib pöörduda nii oma perearsti kui ka ülikooli nõustamiskeskuse või portaali Peaasi.ee nõustajate poole. Kui tegemist on pakilise murega, tasub pöörduda psühhiaatriakliiniku valvetuppa või helistada näiteks 112.

Grupinõustamisel osalenute nipid ärevuse vähendamiseks

tööriistakohver.png

Üks näide nõustamisrühmas osalenud üliõpilase koostatud tööriistakohvrist, mis sisaldab nippe ärevusega toimetulekuks.

• Keskendu positiivsele: kui sees on kaos, keskendu väljas ilusale, ja kui väljas on kaos, keskendu enda sees ilusale.
• Tunnusta ennast – ka väikeste sammude tegemine on oluline.
• Otsi toetavaid mõtteid ja hoia neid käepärast, nt pista kaardikestele kirjutatuna taskusse.
• Ära keskendu sellele, mida teised sinust mõelda võivad; keskendu enda meeltele.
• Emotsioonid on normaalsed, püüa korraks olukorda ka kõrvalt vaadelda.
• Oleta vähem – sinu mõte ei pruugi olla tõsi.
• Ütle „ma pean“ asemel „ma saan“ ja „ma tahan“.
• Kirjuta mured paberile, et need enda peast välja saada.
• Julge abi küsida.

Allikas: Anne Tulluse magistritöö „Grupinõustamise programmi väljatöötamine ja piloteerimine tudengite õppekeskkonnas esineva ärevusega toimetuleku toetamiseks“ (2022).