Bioinformaatika professori Hedi Petersoni peamine uurimisvaldkond on seotud bioloogia eri tahkude mõõtmisest pärinevate -oomika-andmete analüüsi ja omavahelise sidumisega.

„Andmeid ei ole kunagi liiga palju. Tehnika on väga hea abivahend, aga kindlasti on inimestel vaja koos töötada, sest nii jõuame palju kaugemale. Õppida on alati kõigilt, vahel mõnelt tudengilt rohkemgi kui professorilt,“ räägib Peterson.

Alates koroonapandeemia algusest 2020. aasta kevadel on Petersoni eestvedamisel SARS-CoV-2 andmete analüüsimiseks loodud mitmesuguseid töövahendeid, mis on kättesaadavad veebilehel koroona.ut.ee, ning pakutud igapäevast bioinformaatilist ja andmeanalüüsi tuge riiklikus seireuuringus ja koroonaviiruse sekveneerimisprojektis.

Samuti on Peterson rahvusvahelise eluteaduste taristu ELIXIR koordinaator Eestis ja juhib selle siinset igapäevatööd, mille eesmärk on koostada ja korraldada tegevteadlastele suunatud praktilisi kursuseid, mis täiendavad ülikoolis läbitud õppekavu, hallata bioinformaatika tööriistu ning suurendada andmehaldusvõimekust.

Alates 2022. aasta algusest töötab Hedi Peterson Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika professorina. UT palus uuel professoril täita ankeedi, et saaksime temaga tutvust teha.

Uurimistöö sisu mõne lausega

Analüüsime ja integreerime andmeid, et mõista koostöös bioloogidega mitmesuguste haiguste toimemehhanisme. Selle töö tulemusena valmivad meetodid vormistame sageli tööriistadeks, mida saavad oma andmete analüüsimisel kasutada ka teised teadlased üle maailma. Rahvusvahelise ELIXIR-i võrgustiku osana ehitame ja hoiame käigus eluslooduse teadustaristu komponente nagu analüüsitööriistad, andmebaasid ja standardid.

Teadustöö kasu ühiskonnale

Bioinformaatikutena oskame andmetega ümber käia süstemaatiliselt ja koos bioloogide süvateadmistega saame kaasa aidata bioloogiliste regulatsioonimehhanismide lahtimuukimisele. Suuremas plaanis aitame vabalt kättesaadavate bioinformaatika veebiteenustega tuhandetel teistel teadlastel oma andmetes leiduvad terad sõkaldest eraldada.

Parim osa teadus- ja õppetööst

Parim osa on kindlasti positiivne tagasiside bioinformaatikateenuste kasutajatelt ja osalejate säravad silmad pärast loengu lõppu. Teadustööst positiivse tagasiside saamine võtab pikemalt aega, õppetööst saab seda igas loengus, millest tudengid aktiivselt osa võtavad. Laiemalt pakub mulle rõõmu ka see, kui meie sõnastatud uued seosed täidavad suures pildis järjekordse tühimiku ja annavad aluse järgmisteks avastusteks.

Kõige põnevamad nähtused, mida uurida

Oleme oma töös uurinud nii Alzheimeri tõbe, autoimmuunhaigusi kui ka tüvirakkude regulatsiooni, koroonast rääkimata. Kui on piisaval hulgal kvaliteetseid andmeid, siis saame oma tööriistakasti abil lahti muukida pea kõik mõistatused.

Suurim tunnustus

Kõige suurem tunnustus on näha oma endiseid tudengeid tegemas olulisi tegusid nii akadeemilises elus kui ka väljaspool seda.

Hobid

UUS PROFESSOR hedipeterson_agility.jpeg

FOTO: erakogu

Treenin ja võistlen oma koertega, viimasel ajal peamiselt agility’s, mis pakub vaimset ja füüsilist väljakutset nii mulle kui ka koertele.

Öökull või lõoke?

Esineb mõlemat, aga öökullile omast käitumist siiski sagedamini.

Maailmaga kursis

Nii teadus- kui ka muudel aktuaalsetel teemadel aitab kätt pulsil hoida Twitter.

Lugemissoovitused

Väga head raamatud on Robert Sapolsky „Behave: The Biology of Humans at Our Best and Worse“, Daniel Coyle’i „The Talent Code“ ja Randy Pauschi „The Last Lecture“.

Parim viis, kuidas puhata

Pisut liiga raske seljakotiga mobiililevita alal üksjagu pikk matk.

Mida peaks teadma bioinformaatika kohta?

Bioinformaatika on valdkond, kus saavad kokku huvi ja teadmised bioloogiast, statistikast ja arvutiteadusest, ning see on suurepärane eriala, kus võib leida vastuseid väga paljudele huvitavatele küsimustele.

Soovitus loengusse tulevatele üliõpilastele

Aktiivsed üliõpilased on õppejõu rõõm!