Õigusteaduse üliõpilased seisavad vastu tasulisele õppele
Novembri lõpus otsustas ülikooli senat õigusteaduskonna nõukogu ettepanekul, et alates järgmisest õppeaastast on õigusteaduse magistriastme sessioonõpe osalise koormusega ja seega tasuline. Üliõpilased peavad otsust ebaõiglaseks.
Kui veel sel õppeaastal saab õigusteadust magistriastmel õppida täiskoormusega tasuta nii statsionaarses kui ka sessioonõppes ja nii Tartus kui ka Tallinnas, siis sügisel alustavad sessioonõppes vaid osakoormusega rühmad, mis on tasulised.
Uuest õppeaastast säilib tasuta õppimise võimalus vaid Tartus täiskoormusel õppivatele üliõpilastele, õpperühmas on 39 tasuta kohta. Sessioonõpet eelistavad üliõpilased saavad valida ülikoolilinna ja pealinna vahel, neis õpperühmades on vastavalt 30 ja 70 kohta.
Õppemaks on 1700 eurot semestris ja selle võib maksta omal valikul kas ainepunktide põhjal või semestritasuna.
Õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits kirjutas oma pöördumises üliõpilastele, et teaduskond on jõudnud rahalisse seisu, mis ei võimalda enam jätkata õpetamist senises mahus ilma lisavahendeid kaasamata. Kuigi praegugi toetavad õigusteaduskonda mitmed tööandjad, ei ole see Tavitsi sõnul jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse tagamiseks piisav, mistõttu on vaja suurendada ka üliõpilaskonna panust õppekulude hüvitamisse.
Õigusteaduskond on jõudnud rahalisse seisu, mis ei võimalda enam jätkata õpetamist senises mahus ilma lisavahendeid kaasamata.
Tavits kinnitas oma pöördumises, et teaduskonna ülesanne on välja töötada lahendused, mis võimaldaks osakoormusega üliõpilastele pakkuda tasuta või vähendatud tasuga õppekohti ja tagada sedasi sujuvam üleminek tasulisele õppele.
Üliõpilaste vastuseis
Üliõpilaskonda aga pahandab sessioonõppe tasuliseks muutmine ja oktoobris koguti õppemaksu kehtestamise vastu 300 õigusteaduskonna üliõpilase allkirjad. Tallinna osakonnas kolmandat aastat õppivad bakalaureuseüliõpilased Katariina Kuum, Maris Neeno ja Marijell Niinepuu on õppemaksu kehtestamise otsusele südikalt vastu.
Nad mõistavad, et ülikooli rahakotil on piirid ja et keerulises majanduslikus olukorras tuleb eelarvet koomale tõmmata, kuid panevad pahaks, et otsusest teavitati üliõpilaskonda alles novembris. Kõige valusamalt puudutabki see praeguseid kolmanda kursuse bakalaureuseüliõpilasi, kes olid arvestanud võimalusega jätkata magistriõpinguid Tallinnas sessioonõppes tasuta.
„Kui otsus oleks teatavaks tehtud aasta või kaks varem, oleks üliõpilased saanud hakata õpinguteks aegsasti raha koguma või teha mõne teise eriala, näiteks majanduse või psühholoogia magistriastme eeldusaineid, et kandideerida hoopis sinna, kus on veel tasuta õpe,“ rääkis Maris Neeno. „Nüüd on see võimalus meilt ära võetud, sest järele jäänud ühe semestriga neid aineid läbida oleks utoopiline.“
Lisaks on lühikese etteteatamisega käest võetud võimalus kandideerida välismaa ülikoolidesse, sest enamik välisülikoole võtab avaldusi vastu sügissemestri lõpus.
Õigusteadukonna direktor Gaabriel Tavits ei nõustu sellega, et etteteatamise aeg oli liiga lühike. Tema sõnul on osakoormusega sessioonõppe üle arutatud juba paar aastat ning otsustuskogudes on olnud ka üliõpilaste esindajad, mistõttu eeldati, et info jõuab ka teiste üliõpilasteni. „Tuleb möönda, et eri tasanditel on tasulise õppe teemal räägitud pikalt, aga info pole edasi liikunud,“ sõnas Tavits. „Ootamatu see otsus siiski ei ole.“
Kõndivad rahakotid
Selleks et mõista paremini ülikooli otsuse tagamaid ja selgitada üliõpilaste vaatenurka, korraldati 9. novembril kohtumine, kus osalesid peale Kuuma, Neeno ja Niinepuu ka üliõpilaste esindaja õigusteaduskonna nõukogus Mats Volberg, üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane ning ülikooli esindajatena õppeprorektor Aune Valk, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets, õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits ja asedirektor Age Värv ning õigusteaduse bakalaureuse- ja magistriõppe programmijuht Mari-Liis Lipstok.
Aune Valk tõi koosolekul esile, et pole ühtegi teist õppekava, mille alusel õpetataks kahes kohas tasuta nii päeva- kui ka sessioonõppes. Raul Eamets lisas, et Tallinnas on võrreldes muu Eestiga märksa suuremad palgad. Need argumendid võiksid ülikooli seisukohalt õigustada õppe tasuliseks muutmist Tallinnas.
Üliõpilased ei ole sellega aga nõus. Nad tõdesid küll koosolekul, et paljud tudengid töötavad juba õpingute ajal, eriti magistriastmes, kuid mitte alati erialasel töökohal. „Eeldatakse, et me oleme kõrgepalgalised,“ ütles üliõpilane Maris Neeno. „Nii see ei ole.“
Üliõpilane Katariina Kuum lisas, et on vale eeldada, nagu oleks kõik Tallinnas õppijad sealtsamast pärit ja seega maksejõulised. „Oli solvav, et Eamets kõnetas koosolekul meid kui kõndivaid rahakotte,“ sõnas ta.
Kuum selgitas, et Tallinna tullakse õppima Eesti eri paigust ja õpingute kõrvalt töötatakse selleks, et katta oma elamiskulud, mis on Tallinnas samuti suuremad kui mujal. „Pealegi ei tee kõik üliõpilased tingimata erialast tööd, vaid töötavad ka teenindajatena, ja palgad on mõlemal juhul maksimaalselt Eesti keskmised,“ sõnas ta.
„Kui üliõpilane ei ole Tallinnast pärit, siis ei näe ma põhjust, miks ta ei võiks Tartus õppida,“ märkis Eamets hilisemas kommentaaris. „Elamine oleks palju odavam ja lisaks saaks tasuta õppida.“
Ebakindlus stipendiumidega
Et tasulisele õppele üleminek oleks sujuvam, on ülikool teinud ettepaneku luua stipendiumiga õppekohad. Üliõpilastele teadaolevat kindlat plaani, kas ja kui palju stipendiumiga kohti luuakse ning milliste tulemuste alusel stipendiume jagatakse, veel ei ole, ning see tekitab üliõpilastes samuti ebakindlust.
Õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits kinnitas, et töö stipendiumide loomise nimel käib ja ühel või teisel viisil need tulevad, kuid konkreetset eelnõu veel menetluses ei ole. Ka seda, millal saab selgeks, mitu stipendiumikohta luuakse ja kui suures ulatuses need õppemaksu katavad, Tavits praegu veel öelda ei osanud.
Oli solvav, et Eamets kõnetas koosolekul meid kui kõndivaid rahakotte.
Lahtiseid küsimusi on veelgi: kas sujuvamat üleminekut võimaldavad stipendiumid luuakse vaid järgmiseks õppeaastaks või saavad neile loota ka nooremad üliõpilased? Tavitsa sõnul kaalutakse mõlemat võimalust. Ta lisas, et aruteludesse kaasatakse ka üliõpilasi ning nende ideed ja ettepanekud uue süsteemi kujundamisel on oodatud. Tavits pidas tõenäoliseks, et süsteem saab paika 2021. aasta esimeste kuude jooksul.
Üliõpilane Maris Neeno sõnas koosolekul, et kui tudengitel on valida, kas maksta õppe eest või töötada koos ülikooliga lisainvesteeringute leidmise nimel, siis ilmselt on populaarsem teine variant. See aga ei taga neile kindlust, et pärast raha otsimisele aja kulutamist just nemad stipendiaatideks saavad.
Õppeprorektor Aune Valk nõustus, et isiklikku kindlust sellisel juhul ei ole, sest see oleks vabatahtlik töö, mis teeks olukorda paremaks kõigi jaoks. „Kui tahta isiklikku kasu, peaks rääkima mõne tööandjaga, kes oleks valmis sinu õppemaksu kinni maksma,“ sõnas ta.
Küll aga on õppeprorektor kohtumisel endise haridus- ja teadusministri Mailis Repsiga tõstatanud suuliselt õppelaenu korra muutmise teema – et oleks võimalik taotleda õppelaenu, mis kataks õppemaksu. Praegu on õppelaenu maksimummäär 2500 eurot õppeaastas, mis aga ei vasta aastasele õppetasule, kui see on 1700 eurot semestris ehk 3400 eurot aastas nagu loodavas õigusteaduse magistriastme sessioonõppes.
Seni sisulisema aruteluni jõutud ei ole. Valk arvas, et kui ajapikku kasvab tasuliste õppekavade hulk, siis kasvab ka nõudlus õppelaenu järele, praegu võetakse seda aga võrdlemisi vähe. Ta nentis, et selle teema peaks püstitama ka kirjalikult, kuid seni ta seda oma tööplaani võtnud ei ole.
Haridus- ja Teadusministeerium tunnistas õppelaenu probleemi, nentides, et ülikoolides on õppekavu, kus õppemaks on kõrgem kui õppelaenu määr. Ministeeriumi andmetel on õppelaenu taotlejaid olnud viimastel aastatel umbes 4% üliõpilaskonnast. Kui õppelaenu järele tekib suurem nõudlus, lubab ministeerium üle vaadata ka õppelaenu ja -toetuse määrad ning tingimused.
Üliõpilane Maris Neeno toonitas, et praegune õigusteadusõppega tehtud käik on ohu märk ka teistele erialadele. Järgmisest õppeaastast muutub tasuliseks veel „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ ja psühholoogia erialal lisandub tasuta bakalaureuseõppekavale tasuline osakoormusega õppekava.
Dekaan Raul Eamets lausus üliõpilastega peetud koosolekul, et lähema 3–5 aasta jooksul läheb kogu sotsiaalvaldkonnas magistriastme sessioonõpe tasuliseks. UT küsimusele selle väite kohta vastas Eamets, et kindlas kõneviisis ta seda öelda ei saa, kuid nentis, et suure tõenäosusega ootab tasuliseks muutumine ees enamikku sotsiaalteaduste valdkonna sessioonõppe magistrikavasid. Ta lisas, et praegugi toimub valdkonnas magistriõpe tsükliõppe vormis, et arvestada töötavate üliõpilastega.
Eamets selgitas magistriõppe tasuliseks minemist sellega, et kõrghariduse rahastamine lähiaastatel oluliselt ei muutu. „Kui riik panustaks vajaliku 1,5% SKP-st, siis ei oleks põhjust eraraha lisaks kaasata,“ põhjendas ta muudatuse vajalikkust. Ta lisas, et ülikool konkureerib töötajate palkamisel erasektoriga. „Võrrelge ülikooli palgamäärasid erasektoris makstavate palkadega, näiteks õigus- või äriharidusega inimestel, ja te mõistate meie muret.“
Mari Eesmaa
mari.eesmaa [at] ut.ee
Lisa kommentaar