26. mail saab 85-aastaseks Tartu Ülikooli emeriitprofessor, ajaloo- ja poliitikafilosoof ning kauaaegne filosoofia osakonna juhataja Eero Loone.

Loone sündis Tartus ajaloolaste peres ning lõpetas 1953. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi (toonase Tartu I Keskkooli). Juba samal aastal viis haridustee ta Moskva Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda, kus ta omandas 1964. aastal kandidaadikraadi. Doktoriväitekirja kaitses Loone 1984. aastal Moskvas Teaduste Akadeemia filosoofiainstituudis ajaloofilosoofia alal ning temast sai valdkonna teerajaja nii Eestis kui ka toonases Nõukogude Liidus. Tema tööd kroonis 1992. aastal ilmunud ja ka inglise keelde tõlgitud monograafia „Nõukogude marksism ja analüütilised ajaloofilosoofiad“, millega ta pälvis analüütilise marksismi esindajana tähelepanu ka läänes.

Aastatel 1963–2000 töötas Loone Tartu Ülikoolis filosoofiaõppejõu, kateedrijuhataja ja praktilise filosoofia professorina. 1990. aastate algust markeerib Loone huvikeskme nihkumine poliitikafilosoofiasse. Sealjuures mängis ta olulist rolli Eesti taasiseseisvumise järgse filosoofiaosakonna professuuride ja õppetoolide loomisel ning rakendamisel. Loone andis kaaluka panuse TÜ filosoofiaeriala rahvusvahelistumisse. Tema juhitud projektide raames soetati märkimisväärne hulk kaasaegset filosoofiakirjandust, mis oli hädatarvilik moodsa, läänele orienteeritud õppe- ja teadustöö arenguks. Niisamuti läkitati tema toetusel ja arvukate soovituskirjade saatel õppeks ja enesetäienduseks välismaale nooremaid kolleege ja kraadiõppureid. Et Loonel õnnestus juba nõukogude ajal luua sidemed eelkõige Skandinaavia maade ja Suurbritannia filosoofidega, võime praegu tänu ja uhkusega loetleda maailmanimesid, kelle loengud ehtisid alma mater’i auditooriume eelmise sajandi viimasel kümnendil: Ernest Gellner, Rom Harré, Hugh Mellor, James Griffin, Ilkka Niiniluoto jpt.

Loone väisas tihti ka ise mõjukaid filosoofiakeskusi, sealhulgas Fulbrighti stipendiaadina Columbia Ülikooli, ja oli külalisteaduriks või -professoriks Briti Akadeemias, Cambridge’is, Oxfordis, Linköpingis ja mujal. 1990. aastal valiti Loone Cambridge’i Clare Halli kolledži eluaegseks liikmeks.

Eero Loone on olnud juhendaja paljudele endistele ja praegustele ajaloo-, poliitika-, õigus-, keele-, teadus- ja kunstifilosoofidele. Praktilise filosoofina on ta ikka toonitanud: „Filosoof peab teadma midagi muud ka.“ Tema akadeemiline eruditsioon ja administratiivne taip on aidanud hoida filosoofiat nähtavalt elus nii Tartu Ülikoolis kui ka Eestis tervikuna.

Soovime juubilarile veel kauaks erksat vaimu, jõudu ja tervist!

Kolleegid ja õpilased filosoofia osakonnast