19.03.1935–10.05.2018

Eesti teadlaskonda on tabanud ränk kaotus. 10. mail lahkus meie hulgast füüsik ja keelemees, Tartu linna aukodanik Henn Käämbre. 

Henn Käämbre sündis 19. märtsil 1935 Tallinnas. Ta lõpetas Tartu Ülikooli cum laude 1957. aastal ning kutsuti tööle tollasesse Füüsika ja Astronoomia Instituuti. Pikka aega oli tema töökoht praeguses Tartu Ülikooli füüsika instituudis, mille tänase näo kujundamisse andis ta oma panuse kauaaegse teadus­direktorina.

Henn Käämbre põhilised teadushuvid kuulusid tahkise- ja kiirgusfüüsika piirimaile. Ta oli üks eksoelektronemissiooni teadussuuna rajajaid. 1987. aastal pärjati tema töö riikliku teaduspreemiaga. Ta on käsitlenud ka mitut teaduse ajaloo lõiku.

Henn Käämbre sulest on ilmunud töid igale maitsele – kolleegidele on ta kirjutanud enam kui 100 teadusartiklit. Füüsikute riiulis seisavad mahukad «Eesti-inglise-vene füüsika sõnaraamat» (1992) ja «Inglise-eesti füüsika sõnaraamat» (2002, mõlemad koostatud kahasse Viktor Korrovitsiga). Abiturientide laual on tema kirjutatud «Füüsika õpik» (1998) koos selle juurde kuuluva õpetajaraamatuga (2002). Kõigi füüsikahuviliste jaoks on ta koostanud kümneid ENE ja EE artikleid ning populaarteaduslikke kirjutisi, mille tipuks on kahtlemata «Laseri­raamat» (1978).

Ja lõpuks need, kes ei taha füüsikast midagi kuulda, on saanud meedias nautida tema täppis­teaduslikke tähele­panekuid-sõnavõtte paljude elualade kohta. Tema töö tõlkijana on samuti olnud mahukas (inglise, vene, soome ja saksa keelest tõlgitud 18 raamatut).

Laulva revolutsiooni ajal võttis ta agaralt osa tollastest üritustest. Ta valiti Eesti Kongressi delegaadiks ja osales aktiivselt selle töös. 1988. aastal pidas ta Tartu muinsuskaitsepäevadel sütitava kõne, mida veel hulga hiljem hästi mäletati. Henn Käämbre oli Eesti Füüsika Seltsi asutaja- ja auliige, Eesti Looduskaitse Seltsi, Eesti Loodus­uurijate Seltsi ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige ning Eesti Teadlaste Liidu asutaja­liige.

Leinavad kolleegid Tartu Ülikooli füüsika instituudist